Kas teadsid, et:

• Eesti keeles kutsutakse taimetoitlasteks nii inimesi, kes ei söö liha, kuid ka neid, kes ei tarbi mitte midagi loomset.
• Veganid ei tarbi üldse loomseid tooteid, sealhulgas liha, kala, piimatooteid, mune ja nende saadusi. On nii puhtalt toitumuslikke veganeid kui ka neid, kes väldivad lisaks loomseid materjale nagu (karus)nahk, vill ja siid, loomkatsetatud tooteid ja loomi ärakasutavaid meelelahutusasutusi nagu näiteks loomatsirkused.
• Vegetaarlased ei tarbi liha, küll aga piimatooteid ja/või muna. Mõned inimesed, kes söövad kala, kuid mitte liha, nimetavad end samuti vegetaarlasteks. Täpsustuseks kasutatakse mõnikord termineid lakto-ovo-vegetaarlus (taimetoitlus koos piima ja munaga) või pesko-vegetaarlus (taimetoitlus koos kalaga).

Eelmisel nädalal vastasid Eesti suurima veganluse huvilisi ühendava Facebooki grupi "Jah, see on vegan!" liikmed, et nemad alustasid veganlusega peamiselt loomade kaitsmise pärast, samuti toodi välja nii tervist kui keskkonda hoidvaid aspekte.

Vegan eluviis tähendas vastajate jaoks eelkõige julmusevaba elustiili, millega ei toetata loomade kasutamist ja tapmist. Kõige kulukamaks pidasid veganid oma elustiili juures loomse päritolu asendustoitude ja jalanõude soetamist.

Artikli lõpust saab lugeda põhjustest, miks inimesed on hakanud veganiks, mida see nende jaoks tähendab ning kui palju kulub selle eluviisi järgimiseks raha toidule ja muudele vegantoodetele.

Ka meik võib olla vegan

Vegan meigikunstnik Sevil Šukjurova on olnud vegan juba viis aastat. Veganikosmeetikat hakkas Šukjurova kasutama, kui ta mõistis, et selline eluviis hõlmab ka tarbetoodete puhul täistaimset valikut.

Meigikunstniku hinnangul on veganikosmeetika nahale tervislikum, sest selle koostisosad on taimsed. Tihti toob inimesi veganikosmeetika juurde teadmine, kuidas paljusid tooteid testitakse loomade peal. See mängib inimeste emotsioonidega ning leitakse, et on olemas ka eetilisemaid variante.

Šukjurova arvates ei ole tavalisel ja vegankosmeetikal hinnavahet. Kallim on hoopis looduskosmeetika, kuna selles sisalduvad koostisosad on väga spetsiifilised, luubi all välja valitud  ning neid on suurema hoolitsusega tehtud.

Šukjurova lausus, et inimesed on järjest teadlikumad vegan elustiilist, sealhulgas kosmeetikast. Kui paar aastat tagasi ei pööratud sellele tähelepanu, siis praegu mängib suurt rolli sotsiaalmeedias tehtav reklaam, mille tulemusena on inimesed vegan eluviisi osas vastuvõtlikumad.

Keskkonna vaatenurk: lõunamaine taimetoit vs kohalik liha

Eesti hüdrobioloogi ja keskkonnaeksperdi Kristjan Piirimäe sõnul on liha söömine inimliigile omane nähtus. Kuigi loomset päritolu toit põhjustab üsnagi suurt ökoloogilist jalajälge, on Piirimäe sõnul kohalikul toidul suur väärtus ning seetõttu on kohaliku liha söömine õigustatud.

Täiesti loomulik on tarbida liha nendes piirkondades, kus on raske taimi kasvatada, näiteks mäestikes, kõrbes, polaaraladel ja lähisarktikas. Piirimäe sõnul on see õigustatud ka nendes paikades, kus loomad söövad taimi, mida inimesed ise ei saa tarbida.

Loomsete toitude söömise juures tuleb meeles pidada ka eetilisi aspekte, näiteks loomadele põhjustatud kannatusi. See sõltub omakorda loomakasvatuse tingimustest.

Loomakasvatuste puhul tõi Piirimäe välja, et loomade kannatlikus sõltub paljuski liigist. Näiteks  erinevalt lambast või koerast on rebane metsloom, kes ei ole kohastunud eluks karjas või rebasekasvatuses inimese võimu all. Piirimäe sõnul on juba looma pihta kuuli laskmine liigutus, mis ei tasu ennast rahalises mõttes ära.

Foto vegani nädala toidukorvist:

Tartu Ülikooli ajakirjanduse- ja kommunikatsiooni eriala magistrandid tegid küsitluse Facebooki veganite grupis ning alljärgnevalt toome teieni vastused küsimustele, mis puudutasid veganiks hakkamist ning vegantoodete tarbimist.

Mis oli Sinu motivatsioon veganiks hakkamisel? Kas pigem loomad või keskkond? Äkki hoopis tervis?

Esimese ja peamise põhjusena tõid vastanud välja, et hakkasid veganiks ennekõike loomade pärast. Mainiti ka soovi tervislikult toituda ning hoolida keskkonnast.

"Esialgu jõudsin veganluseni tervisliku toitumise kaudu (veganina tervislikult toituda on mu meelest ikka palju lihtsam kui loomset süües), kuid päriselt veganiks hakkasin loomade ja keskkonna pärast."

Kui palju kulub (Sinu peres) raha söögile? Kui lähed veel täna uue nädala toitu ostma, siis ole hea, saada meile pilt ka!

Võiks arvata, et vegan eluviisi järgimine on väga kallis, arvestades, et vegan märgistusega tooted on sageli kallimad kui tavalised. Meie küsitlusele vastanute kalkulatsioonidest selgus aga, et see pole päriselt nii. Nädalas kulub veganil 40-70 eurot. Selle sees on nii toit kui ka näiteks puhastusvahendid jm olmetooted. Vastajad tõid välja, et eelistavad kohalikku toiduainet, mis ei oleks plastpakendis.

"300 € kuus kahe peale. Rohkem kui poole rahast kulutan ökotoidule ja ostan nii palju kui võimalik kohalikku köögivilja. Olen agar korilane. Toidukraami ostmisel jälgin, et saaks osta ilma kile- ja plastikpakendita."

Mida tähendab Sinu jaoks vegan eluviis?

Küsitlusele vastanute jaoks tähendab vegan eluviis julmusevaba eluviisi, mis tähendab, et oma valikutega ei toeta nad loomade kasutamist ega tapmist.

"See tähendab seda, et ma teen kõik selleks, et vähendada enda eksisteerimisega kannatusi teistele elusolenditele."

Kui palju raha kulub kuus vegan eluviisile? Pean siin silmas just elustiili tooteid nagu näiteks kosmeetika.

Vegan elustiili tooted, näiteks kosmeetika võib olla kallim kui tavaline - sellise eelduselga lähtusime seda küsimust küsides, kuid eksisime. Nii küsitlusele vastanute infost kui ka vegan kosmeetiku intervjuust selgus, et kohati on vegan kosmeetika odavam, kuid olulise säästu toob hoopis see, et tervikuna tarbitakse taolisi elustiilitooteid vähem, mistõttu kulub neile ka vähem raha. Samas rohkem võib raha hoopis kuuda näiteks loomaõiguste ja veganluse teemalise kirjanduse peale.

"Ma ei ole arvet pidanud kui palju kosmeetikale kulub, ostan paar korda aastas allahindluse ajal varu ära. Kosmeetiku juures ei käi, ei ole vajadust, näonahk on ilus. Maniküüri teen ise. Kodupuhastusvahendeid on vähe ja need mis on, on kõik looduslikud. WC ning kraanikausside puhastamiseks kasutan juba varsti 10 a soodat ja äädikat."

Mis on veganluse juures kõige kulukam?

Veganluse juures kõige kallimaks peavad küsitlusele vastanud vegan jalatseid ja riideid ning loomsete toodete asendustooteid nagu taimne juust või taimsed lihatooted. Jalanõude osas aga toodi välja, et ostes kalleid ja kvaliteetseid veganjalanõusid, peavad need kauem vastu ning mõnikord saab neid ka taaskasutusest. Kuid veganjalanõude valik on turul üsna piiratud.

"Riided ja jalanõud ilmselt, aga samas olen hakanud tegema rohkem teadlikke valikuid, nii et viimase 5 aasta jooksul olen ostnud vist näiteks 5 paari jalanõusid, millest 3 on taaskasutusest. Nii et ühe paari jalanõude peale läheb korraga rohkem raha, aga neid jalanõusid kasutan pikemat aega (parem kvaliteet)."

Milliseid tooteid või teenuseid on Sul veganina kõige raskem kätte saada?

Vegantoodete tarbimise osas ei tunne küsitlusele vastanud õigupoolest eriti millestki puudust, kui siis vaid selles, et toidukohtades võiks olla rohkem valikut vegantoitude osas. Rohkem tuntakse aga puudust veganluse mõistmisest ühiskonnas. Näiteks ei arvestata veganluse kui maailmavaatega tervishoiusüsteemis ja lasteaedades. Samuti leiavad vastanud, et avalikus inforuumis võiks olla rohkem veganlust selgitavat kajastust, mis aitaks ka veganite lähedastel seda paremini mõista.

"Raske on veel ka pereüritusel omnidega, kes ei oska head taimetoitu teha. Kui sa ei saa, nt sünnipäeval, oma tehtud toitu kaasa võtta, sest sünnipäevalaps solvub, siis on üsna nukker olemine ja nälg.

Raske on ka pilkamisega inimeste poolt, kes ei mõista sinu elustiili nende enda teadmatusest. Kui näidataks rohkem dokumentaalfilme ja loenguid, mis seletaks ja näitaks vegan elustiili põhjustest, oleksid ehk inimesed palju tolerantsemad."

"Meedia poolt võiks olla veganluse kajastus positiivses võtmes suurem, et ei peaks tuttavatele seletama, et ma ei toitu heinast, et osades taimedes on rohkem valku kui lihas, et loomad on tundevõimelised."

Sellel neljapäeval keskendus Vikerraadio "Huvitaja" saade veganlusele ning sellega kaasnevatele aspektidele. Esimeses saateosas rääkisid veganteatri juht Siim Maaten ja vegan elustiilipoodi pidav Helen Puistaja:

Saate teises pooles rääkis keskkonnaekspert Kristjan Piirmäe veganluse ja keskkonnamõju seostest: