Alustame piimatoodetest. Juust võib maitsta väga mitut moodi. Kuigi Eesti pole ehk maailma mõistes juustumaa, siis on meil suur potentsiaal selleks saada. Meie toiduainetehnoloogid arendavad välja juustusid, aga ka teisi piimatooteid, mille sees on tavapärasest rohkem kasulikke baktereid.

Liina Kuus Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse (BioCC) tootmis- ja arendusjuht uurib piimhappebakterite arendamist probiootikumideks. Kui antibiootikumid on bakterite vastased, siis probiootikumid on just vastupidiselt elusorganismile toetavad. Nii ongi hea, kui saame oma toiduga rohkem oma kehale kasulikke baktereid.

Selleks, et kasulikud bakterid meie toidu sisse jõuaksid, tuleb esmalt just need inimesele kasulikud bakterid üles leida. Epp Songisepp, BioCCi vanemteadur uurib erinevate piimhappebakterite omadusi ning tema sõnul otsitaksegi inimesele kasulikke baktereid inimestelt, loomade probiootikume loomadelt.

Kui õige bakter leitud, läheb veel ligikaudu kümme aastat uuringuid katseklaasis ja laboris. Alles seejärel saab katsetada seda tervetel vabatahtlikel inimestel, lastes neil seda bakterit proovitootena sisse süüa.

Seejärel saab edasi asuda viima bakterit toidu sisse. Kuna inimese kehas on bakteril elamiseks ühed tingimused, toiduaines aga sootuks teistsugused, läheb veel terve hulk toidutehnoloogilist arendustööd, sest bakter võib toiduaines käituda hoopis teistmoodi, näiteks selle maitse ära rikkuda.

Taimne liha hernest

Aga järjest enam on inimesi, kes valivad oma toidusedelisse teadlikult vähem liha või loobuvad sellest sootuks. Kuid kui vaadata ka taimetoitlaste või veganite toidueelistusi, siis otsivad nad järjest rohkem tooteid, mis oleksid taimsed, kuid näeksid välja, maitseksid ja tunduksid nagu liha.

Võtame näiteks hamburgeri vahel oleva kotleti. Eesti toidutehnoloogid Toidu- ja Fermenteerimistehnoloogia Arenduskeskuses (TFTAK) arendavad taimset liha. Seda on võimalik teha sojast, kuid kuna sojakasvatus koormab keskkonda ning inimese toidusedelis võiks sojat olla pigem vähem, siis otsitakse viise, kuidas teha taimset liha muudest taimedest.

Mari-Liis Tammik arendabki TFTAKis liha asendustooteid ehk nn taimset liha. Praeguseks on ta välja töötanud hernevalgul põhineva liha ning järgmiseks on ta saanud rahastuse, et töötada välja tehnoloogia kaeravalgust taimse liha tegemiseks.

Taimse liha puhul peab silmas pidama, et inimene saaks sellest kätte ka kehale vajalikud ained. Sestap ongi teaduslik lähenemine toidutehnoloogiale väga vajalik. Taimetoitlased ja veganid, kes soovivad lihatoodete sarnaseid tooteid, peavad hoolikalt valima, sest kõiksugune taimne lihatoode ei pruugi olla teaduslikult arendatud ega ole seetõttu ka kehale nii kasulik, kui teaduslikult arendatud toit.

Kui kõht on tühi, on hing täis ja kui kõht on täis, on hing tühi – kas on nii?

Teadussaade "Uudishimu tippkeskus" küsiski saate tegemise käigus, et kas vastab tõele, kui kõht on tühi, siis on hing täis ja kui kõht on täis, on hing tühi. Toiduaineteholoogid aga vastasid, et nad liiguvadki oma tööga selle poole, et kui kõht on täis, siis poleks hing tühi.

"Me püüdleme selle poole, et kui kõht on täis, siis toit poleks mitte ainult nauding sellel hetkel, kui ta suus on, vaid, et ta oleks ka kehasõbralik lahendus järgnevatel tundidel ja päevadel," vastas Kätrin Karu, kes TFTAKis uurib söödavaid putukaid ja inimese mikrobioomi.

"Uudishimu tippkeskus" on ETVs eetris neljapäeviti kell 22.05.