Keemia on hea näide teadusest, mis on meie ümber kõikjal ja kogu aeg. Olgu selleks tüki turba väärtustamine. Või kasutada seda patareides või molekultransistorite arendamine, et teha veel väiksemaks meie telefoni. Või hoopis tselluloosi uurimine, et asendada meie planeeti tapvat plasti. "Uudishimu tippkeskus käis seda lähemalt uurimas.

Kilo turvast maksab mõne euro. Sellest turbast oskab Tartu Ülikooli keemik Indrek Tallo aga teha sütt, mille kilo võib maksta mõnikümmend või ka mõnituhat eurot. Kõik see keemia kokku on elektorkeemia, mis meid igapäevaselt teenib.

Indrek Tallo uuris rakendusruuingu projekti RITA projekti raames, kuidas teha väga heade omadustega aktiveeritud sütt, mida saaks kasutada elektroodimaterjalideks, superkondensaatorites ja patareides. Ta näitlikustab seda "väärindades" tavalist poest ostetud turvast blenderis erinevateks materjalideks töödeldes.

Turbasmuuti. Autor: Uudishimu tippkeskus

Pärast blenderdamist proovib Indrek Tallo turvast erinevatel viisidel kuumutata, et saada sellest kätte keemiat, mida annaks lisandväärtuseks kasutada kuskil mujal, kosmeetikast superkondekateni. Lõpuks on küsimus lihtsalt selle saadava materjali hinnas.

Hinnavõrdlus: kui palju erienva lisandväärtusega tooteid on võimalik teha turbast? Autor: Uudishimu tippkeskus

Mõistagi tuleb selle 500-kordse hinnaerinevuse eest maksta. Täpsemalt tuleb maksta selle teadus- ja arendustöö eest, et üldse jõuda tehnoloogiani, mis võimaldab odavast turbast teha 500 korda kallimat turvast.

Keemikud abis asendamaks plasti

Kõik keemikud ja materjaliteadlased aga ei aja taga kõrgeimat lisandväärtust, vaid proovivad hoopis päästa meid meie enda põhjustatud keskkonnakatastroofi eest. Näiteks Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia professor.

Tema koos oma uurimisrühmaga otsib võimalusi, kuidas asendada plasti tselluloosiga, mille toormematerjal on looduslik ja seega ka keskkonnasõbralikum.

Plasti võiks asendada tselluloosiga ehk materjaliga, mida pildil Eeva Esse käes hoiab. Autor: Uudishimu tippkeskus

Tselluloos on looduslik polümeer, mis oma omadustelt on üsna võrdväärne sünteetiliste materjalide, näiteks plastiga. Paraku aga ei ole tal pakenditootjate silmis üht olulist omadust: ta pole nii kergesti vormitav kui plast. Selleks, et valmistada näiteks pudelit, on vaja, et materjal oleks termoplastne ehk sulav. Tselluloos seda praegu ei ole. Samuti ei ole ta praegu nii odav, kui plast.

Ja seetõttu töötabki professor Krumme tehnoloogiate kallal, mis muudaksid tselluloosi vormitavaks ning teeksid keskkonnasõbralikud materjalid odavamaks, mis looks üldse võimaluse hakata plasti asendama.

"Uudishimu tippkeskusel" on teile aga veel üks saladus: kuidas aitavad alusteadusega tegelevad keemikud kaasa meie telefonide veel väiksemaks muutmisele. Seda peate aga juba vaatama saatest: 

"Uudishimu tippkeskus" esitas uurimisküsimuse: Milline moodne keemia meid teenib?

Keemia ongi kõikjal meie ümber. Meie telefonis, meie toidupakendites ja õhupuhastusfiltrites. Selleks, et arvutite või telefonide mälud läheksid väiksemaks, on kõigepealt vaja alusteadust keemias. Selleks, et me ei tapaks kõike elavat plastiga, on vaja alternatiivi, näiteks keskkonnale sõbralikumat tselluloosi. Või selleks, et kord lennata kosmosesse ülikergete ja tõhusate energiasalvestitega on meil vaja süsinikku, mida võiks vabalt toota meie enda maas vedelevast rahast ehk turbast. Keemiat on kõiges, kas pole?

Teadussaadet "Uudishimu tippkeskus" saab vaadata igal neljapäeval kell 22.05 ETVs. ERR Novaatoris saab aga vaadata kõiki nelja osa korraga juba varem. Oma mõtteid kutsume teid jagama sotsiaalmeedias teemasildiga #tipukas.