Eestis sõlmitakse aastas umbes 6500 abielu. Lahutusi on üle kolme tuhande. Sellega oleme Euroopa keskmike seas. 1920. aastatel ehk niinimetatud Esimese vabariigi ajal olime aga Lääne-Euroopa lahutusedetabeli esikohal. Perede purunemine pole seega mingi uue aja nähtus.

"Eesti rahvas, tundub, on suhtunud abielude ja suhete lahkuminekusse vabamalt – kui mõtleme maleva filmi peale, kuidas seal peresuhted käisid," arutleb sotsioloog Kadri Rootalu.

Nõukogude aegset statistikat jällegi moonutasid tõenäoliselt argisemad tegurid: sai korteri või tööle suunamise samasse kohta. Võib-olla registreeriti siis abielusid, mida täna enam ei registreeritaks, nendib Rootalu.

Miski ei keela lahutamist ega kohusta abielluma

Mõnes mõttes on taasiseseisvunud Eesti jätkanud 20. sajandi alguse rütmis – ka nüüd ei keela normid lahutamist. Tegelikult ei kohusta nad ka abiellumist, mistõttu vaadataksegi perede lahutamise statistikas nii ametlikult registreeritud abielusid kui ka vabaabielusid.

Kaader saatest. Autor: Uudishimu tippkeskus.

Kadri Rootalu uuringute kohaselt kipuvad lahku minema paarid, kes on hakanud koos elama hästi-hästi vara, nii 18–20aastasena. Samuti on teada, et vabaabielud purunevad suurema tõenäosusega kui registreeritud abielud.

Sotsioloogid on Eestis uurinud ka, kas ja milline roll on haridusel lahutusele.  "Seal suurt vahet pole. Nägime aga, et kui mehel on kõrgharidus, siis sellised mehed lahutavad natuke vähem kui madalama haridustasemega mehed. Aga see pole väga suur vahe," selgitab Rootalu.

Põhjusi, miks lahku minnakse on palju ja erinevaid. Ühendav on aga see, et lastega paarid püsivad koos kauem.

Samas on järjest enam neid peresid, kus lapsed kasvavad kokku nelja vanemaga ja vähemalt kahes erinevas kodus ehk kärgperedes, nagu neid nimetatakse. Me ei tea veel, kuidas selline peremudel mõjutab laste käitumist ja heaolu ning kärgperesidki väga erinevaid.

Lapsed on siin ja praegu

Mõtteviisi, et lapsed on meie tulevik asendab järjest enam mõtteviis lapsed on siin ja praegu. Mida see tähendab?

Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar selgitab, et selle käsitluse kohaselt pole lapsed, kes saavad ühel päeval suureks, vaid nad on kogu aeg olemas ja kaasatud. See tähendab ühtlasi, et mis iganes peresuhetes ka juhtuks, lapsel on õigus sellest teada.

Uuringud kinnitavad, et lapse jaoks pole vahet, milline on perekonna struktuur: on see ühe või kahe vanemaga pere või hoopis kärgpere.

"Oluline on hoolimine, et laps tunneks, et tal on kindel olla ja need täiskasvanud on tema jaoks olemas siis kui ta seda vajab. Üks laps ühes uurimuses ütles: "Mul on väga hästi täpselt nii nagu praegu on. Me kõik hoolime üksteisest, meil on kõikidel väga tore ja rõõmus olla ja see oli kärgpere laps. Tema oli see, kes suhtles ka eemal elava vanemaga."," vahendab Kutsar.

Kutsari uuringutest on selgunud, et laste peresse kuuluvad nii need inimesed, kellega ta koos elab kui ka need, kellega ta igapäevaselt koos ei ela, näiteks vanaema ja vanaisa. Aga laste peresse võivad kuuluda ka lemmikloomad: kass, koer, isegi rott, kui see on tema lemmikloom.

"Laste perekond on kaasav. Inimesed, kes on tema jaoks olulised, kes temast hoolivad, kellega on tal tore koos olla, neid ta võib võtta enda perekonna liikmeteks, sh enda sõpru ja sõbrannasid."

"Uudishimu tippkeskus" püstitas hüpoteesi, et uue põlvkonna inimesed lõikavad peresaaki kaks korda. Teadlaste abiga sai hüpotees osaliselt ümber lükatud: ei saa öelda, et kärgpered oleksid moodsa kooselu uus põhivalem – me lihtsalt  räägime neist teemadest rohkem ja avatumalt. Ja tundub ka, et lahutamine ei kao kuskile. See tähendab, et sotsiaalsüsteemis oleks vaja arendada ka üksikvanematele mõeldud tugivõrgustikku, siis oleks toimetulek väikeste printside ja printsesside jaoks veel lihtsam.

Seda teemat arutasime ka meestearstidega, küsides n-ö teisele ringile minevate meeste kohta. Mida meestearst Kristjan Pomm selle kohta rääkis, saate vaadata saatest.

Meestearst Kristjan Pomm koos saatejuhi Eeva Essega. Autor: Uudishimu tippkeskus.

Teadussaadet "Uudishimu tippkeskus" saab vaadata igal neljapäeval kell 22.05 ETVs. ERR Novaatoris saab aga vaadata saadet juba päev varem. Oma mõtteid kutsume teid jagama sotsiaalmeedias teemasildiga #tipukas.