"Meeste tervis on ilmselgelt paranenud, kuid mida me näeme ja mis ei ole viimase 10 aasta jooksul muutunud ja kasvanud, on tervelt elatud aastate hulk," nentis Tartu ülikooli kliinikumi meestekliiniku juht, doktor Kristjan Pomm saates "Vikerhommik". Nõnda erineb Eesti meeste ja naiste oodatav eluiga erineb enam kui kaheksa aasta võrra. Vahe tervena elatud aastates on väiksem – kolm aastat. Sellegipoolest näitab statistika, et naiste tervis ja terviseteadlikkus on meestest parem.

Pommi sõnul võib märgata siiski ühiskonnas positiivseid suundumusi. "Kõikvõimalikud tervisekampaaniad, mis on ellu kutsutud, on pannud mehi järjest paremini arsti juurde tulema ja mingitest valehäbist või stigmadest üle saama," viitas arst. Mida varem analüüsidega võimalikele ohumärkidele jälile jõutakse või sekkutakse, seda suurem on seejuures võimalus krooniliste probleemide ennetamiseks.

Üks selle näide on eesnäärmevähk. "See on ju tegelikult ju kergendav teadmine mehele. Et tobedama nii-öelda kodus mõelda, et äkki on või ei ole. Sellest tekivad muud tervisemured, stressifoon tõuseb," selgitas Pomm. Samuti võivad aidata meeste tervisekontrollid vältida näiteks südame-veresoonkonna haigusi ja diabeeti. Näiteks tuli möödunud aastal ilmunud 40–49-aastaste meeste terviseuuringus välja, et enamikul meestekliinikust läbi käinud meestest polnud oma kõrgenenud südame-veresoonkonna haiguste riskist aimugi.

Ehkki tema sõnul peaks pidama tervisekontrolli tulevaid mehi juba eos tugevateks, võiksid naised neid selle juures veelgi julgustada. "Kui mees vastab, et teda saatis naine, saab alati küsida, kas ta saatis mingi konkreetse küsimusega. Proovime sellele kindlasti hästi vastata, et koju minnes saaksid nad nii-öelda kiita oma naise käest," lisas Pomm.

Arst rõhutas vajadusele pöörata tähelepanu meeste kõikidele võimalikele tervisemuredele, mitte ainult uroloogilistele probleemidele. "Selles mõttes meestearstina oma tööd tehes on tõesti väga selge arusaamine, et me ei tohi kuidagi väga liiga oma eriala kitsalt inimesele läheneda, vaid tuleb talle võimalikult laialt peale vaadata," tõdes Pomm.

Tema sõnul mõjutavad meeste tervist ja viljakust nii ühiskondlikud küsimused kui ka keskkonnategurid. Näiteks mõjutas seksuaalkäitumist märgatavalt koroonapandeemia. "Inimestel ja paljudel oli mure oma töökoha pärast mure, ilmselt ka lähedaste pärast. Kõik see stressifoon ilmselgelt inimese seksuaalsust väga palju pärsib," märkis Pomm.

"Ilmselgelt kõik see, mis maailmas toimub, inimeste nii-öelda seksuaalkäitumist ja laste saamist tõesti mõjutab, kui vaadata nagu meeste üldist viljakust, siis on näha, et üks seda iseloomustav näitaja – seemnerakkude hulk – on tõesti viimase 50 aastaga langenud," viitas arst. Oma rolli võivad selle juures mängida nii plastpudelitest lekkivad ftalaadid kui ka emade rasedusaegse tervisekäitumise mõju.

Euroopa riikide võrdluses on tema sõnul Eestis meeste viljakusega lood siiski võrdlemisi head. "Samas kui vaadata Skandinaavia kolleegide töö poole, näeme, et Taanis tõuseb väga järsult ka munandivähi haigestumine, ka teistes Skandinaaviamaades. Tegelikult on see üks munandi arenguhäire ja meeste viljatusega seotud seotud asjaolu. Selliseid nii-öelda negatiivseid trende mehe reproduktiivtervise mõttes me paraku näeme," tõdes Pomm.