Punab rääkis, et eluaastate lisandudes ei ole meeste juuste tihedus enam sama, mis noorest peast. Meestearsti sõnul on kõige alus siiski leppimine. "Mina toon oma patsientidele näiteid tuntud inimestest. Näiteks Mihkel Raud, kes on kiilakas, aga rokib edasi," sõnas ta.

Juuksepiiri nihkumist soodustab neerupealises toodetav meessuguhormoon. Seesama hormoon soodustab ka eesnäärme kasvu. "Looduses on aga kõik tasakaalus. Seega need inimesed vastu saavad sageli kõrgema energianivoo, mis on võib-olla hoopis positiivne," ütles ta.

Erinevad kliinikud pakuvad ka juuste siirdamist. Punabi sõnul peaks see olema kõige viimane variant ja siis, kui pealagi juba läigib.

Punab soovitab siiski leppida oma kehaga. "Kui mehed minu juurde jõuavad, siis nad on teema endale selgeks teinud ja ümber veenda suudan ma suhteliselt väikest hulka," lausus meestearst.

Lisaks on olemas ravimid, mis aga ei pruugi kõigile sobida. Enne ravi alustamist tehakse ka uuringuid ja püütakse hinnata võimalikke riske, mis raviga kaasnevad. "Meditsiini baaspõhimõte on see, et ära tee halba. Kui me olulisi riske ei näe ja mees on ikka väga selgelt huvitatud, siis on võimalik ravimitega probleemi mõjutada," rääkis Punab.

Sageli arvatakse, et kui isa või vanaisa olid kiilaspäised, siis see kandub edasi. Nii ei pruugi olla. "Viimasel mehel, kes meil selle murega käis, ei ole lähisugulaste seas mitte kellelgi juustepiiri muutust. Sageli see liigub hoopis naisliini pidi," ütles meestearst.

Vahel reklaamitakse ravimisarnaseid aineid, mis erinevate hädade korral justkui aitavad. Punab ütles, et neile ei rakendata samasuguse rangusega uuringu nõudeid nagu päris ravimitele. "Ma olen nõus, et kui on mõne toitaine puudus, siis on tõesti kompleksvitamiinid omal kohal, aga kiilaspäisuse puhul mina ütleks, et ärge raisake raha," lausus arst.

Lõpetuseks ütles Punab, et kuigi kiilaspeast vabanemiseks on lahendused juuste siirdamise ja tagasikasvatamise näol olemas ja temalgi on patsiente, kelle puhul see on edukalt toiminud, ei peaks inimene oma kehaga kaklema.