Eestis elavate meeste keskmine oodatav eluiga on üle kaheksa aasta madalam kui naistel ning tervena elada jäänud aastaid on neli aastat vähem kui naistel.

Kantar Emor viis sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi põhjaliku uuringu, kus osalesid mehed vanuses 18–74 aastat. Veidi üle poole uuritud meestest arvas, et nende tervis on hea või väga hea, umbes kümme protsenti leidsid, et tervis on halb.

Uuringu üks autor Jaanika Hämmal rääkis Raadio 2 "Nädalavahetuse hommikus", et meeste lühema eluea taga on paljuski käitumuslikud tegurid. Näiteks langetavad mehed sageli ebatervislikumaid toiduvalikuid ja söövad vähem puu- ja köögivilju kui naised. Samuti liiguvad mehed naistest vähem. Selle kõige tõttu on mehed naistest sagedamini ülekaalulised ja rasvunud.

Mida on mujal maailmas täheldatud ja tuli välja ka Eesti uuringust, on see, et mehed ei taju oma keha nii nagu naised. "Ühiskonnas on need normid ka väga palju suunatud sellele, et naine peab olema ilus ja vormis, aga meestest niimoodi ei räägita," lausus Hämmal. 

Uuringust tuli tema sõnul hästi välja, kuidas mehed ei pane tähele, kui nad on ülekaalulised. Kui meestel paluti  enda kaalu  hinnata ning võrreldi saadud vastuseid kehamassiindeksiga, selgus, et 40 protsenti meestest ei osanud oma kehakaalu õigesti hinnata. "Kui nad oma keha niimoodi tähele ei pane, siis ei märka ka muutusi, mis kehaga toimuvad ja see on üks oluline eeldus, et otsida arstiabi," rääkis Hämmal.

Samas on mehi, kes teadvustavad väga selgelt oma ülekaalu, aga arstilt abi ei otsi. "Üks 50-aastane meesterahvas ütles, et kui ta arsti juurde läheb, siis öeldakse talle, et joogu vähem õlut ja karastusjooke ning söögu vähem võileibu. Tema aga kostis selle peale, et mis mõnud talle siis üldse siin elus jäävad," tõi Hämmal näite intervjuust.

Samuti esineb meeste puhul rohkem riskikäitumist. Üks pool on mõnuainete tarvitamine. "Meeste seas on igapäevaseid suitsetajad isegi pea kaks korda enam kui naiste seas," sõnas Hämmal. Noored mehed kipuvad aga käituma riskialtilt. "Nooremate meeste surmade peamised põhjused ongi sageli igasugused õnnetusjuhtumid: mürgistused, traumad. Nad on hoolimatud oma käitumises," ütles Hämmal.

Mees peab olema tugev

Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkavad kimbutama ka erinevad tervisehädad. Uuringust tuli aga selgelt välja, et mehed naljalt nende üle ei kurda. Vanemad mehed hindasid, et tervis ei ole hea ega halb. "Kui sealt edasi vaadata, kuidas nad tervisest räägivad, siis kui neil tõsiseid probleeme otseselt ei olnud, ütleseid nad pigem, et tervis on hea. Või siis, et ei saa nuriseda," sõnas Hämmal.

See võib tema olla seotud ühiskondlike stereotüüpidega. "Meil on arusaam, et mees on tugev, saab ise hakkama ega kurda," lausus ta. Hämmal tõi näite, kuidas üks mees ütles, et arstiabi otsib ta siis, kui enam voodist püsti ei saa või käsi ei liigu.

"Mõned mehed ütlesid, et tervisega suurt probleemi ei ole, kuigi neid kimbutab ülekaal ja vererõhk on ka kõrge ning viimased 20 aastat on tablette võetud, aga öeldakse, et muidu ollakse terve," tõi Hämmal näite. Seda peetakse millekski, mis käib inimestega kaasas, aga ei nähtud, et sellega peaks kuidagimoodi tegelema.

Kui rääkida meestega vaimsest tervisest, siis seda ei kipu mehed üldse välja tooma. "Kui me uuringus mõõtsime testidega, kui paljudel meestel on vaimse tervise häirete riske, siis leidsime, et veerandil meestest on näiteks depressiooni risk," lausus Hämmal.

Oluline osa tervisekäitumise juures on ka arstil käimine. Mehed lükkavad seda edasi ega tee nii sageli kui naised. Miks aga mehed arsti juurde ei lähe? Hämmali sõnul on siinkohal palju seotud uskumustega, mis meeste seas on küllalt levinud. Üks on see, et neid häirib, kui nad peavad abi küsima. "Mees tahab olla iseseisev või vähemasti tajub, et tal on ootus olla iseseisev ja teine pool on see, et neile ei meeldi rääkida oma tunnetest. Mõlema uskumuse kandjaid on ikkagi üle 60 protsendi meestest," lausus Hämmal.

Vaimse tervise murede korral on meestel aga jätkuvalt suhtumine, et see on nõrkuse märk ja psühholoogile rääkimisest ei ole nagunii kasu. Seda uskus veerand meestest.

Füüsilise tervise puhul tuleb esile rohkem struktuurseid barjääre, miks mehed abi ei otsi: näiteks on järjekorrad pikad või teenused ja ravimid on kallid. Mängu tulevad ka emotsionaalsed põhjused. "Mehed ise ütlesid ka, et meeste psühholoogia iseärasus on kannatada selle hetkeni, kui miskit katki läheb ja sinnamaani lükatakse arstile minekut edasi," lausus Hämmal.  

Uuringus pakuti välja veel rida soovitusi. Üks pool on üldisem teadlikkuse tõstmine vaimse ja füüsilise tervise osas. Näiteks võiksid tööandjad rohkem selle teema peale mõelda, sest neil on oluline roll inimeste tervise edendamisel. "Üks takistus meestel arsti juurde minemisel oli see, et siis peab tööandjale midagi ütlema või suisa päeva vabaks võtma. Üks mees tõstatas küsimuse, kuidas ta ütleb tööandjale, et tal pea valutab või unehäired kimbutavad, ta tööandja peab teda eideks. Kõik sellised vaated takistavad arstiabi otsimist," lausus ta.