"Uuringutulemused olid meie jaoks väga üllatavad. Meie ootused olid, et 20 protsendil meestest esineb üldterviseriske ja 20 protsendil meestespetsiifilisi riske. [...] Kokku leidsime aga me vähemalt kaks korda muresid, kui ootasime. See oli meie, haigekassa ja võib-olla ka sotsiaalministeeriumi jaoks silmiavav," viitas uuringut eest vedanud Punab saates "Uudis+".

Näiteks kolesteroolitase ületas soovituslikku piiri 70 protsendil uuritutel ning vererõhk oli liiga kõrge või madal enam kui pooltel. Elu kvaliteeti mõjutavaid tervisemuresid esines 40–50 protsendil uuritud vanuserühma kuulunud meestel.

Androloogi sõnul on need selged tundemärgid, et tõsisemate terviseprobleemide ennetamisega tuleks rohkem tegeleda. Vastasel korral paneb see tõsise koorma ka ühiskonnale tervikuna.

"Vanuserühmas kuni 50 aastat on meeste tervishoiuteenuse kasutamine kuni poole võrra väiksem kui naistel. Dünaamikat edasi vaadates on pärast 55. eluaastat järsku meeste tervisekulud väga paljud suuremad kui naistel – kuni 1,5 korda kõrgemad," sõnas Punab. Lihtsalt öeldes jõuab suurem osa Eesti meestest arsti juurde alles väljakujunenud tervisehädadega.

Nii vanema vanuserühma kui ka riskirühma tervisenäitajad on teravas kontrastis nooremate sookaaslastega. Näiteks olid Punabi sõnul vähemalt 14–15 aastat tagasi Eesti 18–20-aastased mehed oma tervise poolest Euroopas esirinnas. Väga heade tervisenäitajatega paistsid kümmekonna eest silma ka rasedate naiste mehed.

Vähemalt osaliselt saab kanda Eestis seega keskealiste ja vanemate meeste kehva tervise Punabi hinnangul ennetava tervisekultuuri puudumisele. "Naisi vaadates on see mõneti olemas, naistearsti juures ikka kord aastas käiakse, aga meestele tegelikult sellist sõnumit pole üldse antud, et sa peaksid oma tervist ennetavalt kontrollima," sõnas meestearst.

Nõnda avastavadki paljud mehed 40–50 eluaasta vahel, kuidas kehaline-hormonaalne süsteem ja organism metaboolne reaktsioon hakkab muutuma, kuid sellega kohaneda ei osata. "Kuskil selleks ajaks hakkavad meie kaasasündinud tervisereservid jõudma kriitilise piiri peale. Nüüd on inimestel mõttekoht, kas sa lähed mööda seda allakäigutreppi edasi või püüad olukorda muuta. [...] Hullumeelne sportimine on üks selliseid kaitsereaktsioone," selgitas Punab.

Sellele lisandub füüsilise aktiivsuse langus. Sama mündi teise poolena ei oska inimesed sellega oma toitumise juures arvestada. Energiakuluna ei tasakaalusta seda isegi neli tundi liikumist.

Tõsisemate tulevikus terendavate tervisprobleemide, nagu infarkti, insuldi või seksuaalfunktsioonihäirete, ennetamiseks võiks meestearsti sõnul hoida silma peal oma kehakaalul ja vööümbermõõdul. "Seda on väga lihtne ise vaadata. Kui need on ikkagi nihkesse läinud, kehakaal tõusnud ja üle 40-aastastel meestel on kehamassiindeks üle 27, siis see kindlasti mõjutab tema tervist," viitas Punab.

Üle 30 ulatuva kehamassiindeksi puhul esineb tervisemuresid tema kogemuse järgi pea kõigil ning 27 ja 30 vahele jääva indeksi puhul enamikul meestel. Sama palju teavet pakub vööümbermõõt. "Kui see on alla 94 sentimeetri, siis on hästi, isegi väga hästi, Kui see on üle 102, on selge probleem. Seal vahepeal on hall tsoon," sõnas Punab.

Erektsioonihäire osutab tõsisemale tervisehädale

Meestele ainuomastest terviseprobleemidest on Margus Punabi sõnul seotud suure kehakaaluga kõige rohkem meessuguhormooni langus. "Praktiliselt 70 protsendil, kes tulevad madala testosterooni väärtusega, on põhjus ülekaalus, vähemalt on see üks põhjustest," viitas meestearst.

Samuti on seotud ülekaaluga ainevahetuslikud muutused, nagu normist erinev veresuhkur, kolesterool ja vererõhk. Need mõjutavad ka peenise veresoonkonda, mille tõttu kipub langema erektsioonikvaliteet. "Me näeme meeste testosteroonis muutusi viis, kümme aastat varem, kui nad jõuavad kardioloogi juurde. Peenis on tegelikult kõige tundlikum organ südameveresoonkonna tervise hindamiseks. Seal tulevad esile kõik probleemid esimesena välja," lisas Punab.

Androloog lootis, et haigekassa pöörab meeste terviseteadlikkuse edendamisega tuleb tegeleda senisest rohkem. Lõpuks saab aga muuta oma käitumist vaid inimene ise. "Minu arusaamist mööda on haigekassa selle sõnumi üles korjanud, et selles vanuserühmas vajavad mehed süsteemset ennetavat käsitlust. Ma usun, et see profülaktiline programm realiseerub juba lähima aasta jooksul," märkis Margus Punab.