Eesnäärmepõletiku üle kaebavatel meestel on tihti ka teisi haigusi
Eesnäärmepõletiku kaebustega mehed põevad kaebusteta meestega võrreldes rohkem kaasuvaid haigusi ning neid iseloomustavad mitmed tervist kahjustavad harjumused ja hoiakud, selgub hiljutisest uuringust.
Eesnäärmepõletik on mitmetahuline kliiniline seisund, mis võib mõjutada mehi igal eluetapil. Alla 50-aastaste meeste seas on see kõige sagedasem uroloogiline diagnoos. Haiguse kliiniline pilt hõlmab nii ilma nähtavate sümptomiteta põletikku kui ka tugevate väikevaagnavalude ja urineerimisvaevustega kulgevaid vorme.
Suurele esinemissagedusele vaatamata on eesnäärmepõletik teiste eesnäärmehaigustega võrreldes vähem uuritud. Nii tegid Tartu ja Oulu Ülikooli ning tervise arengu instituudi teadlased ja arstid läbilõikeuuringu, mille eesmärk oli võrrelda eesnäärmepõletiku kaebustega ja kaebusteta meeste sümptomeid, üldist ja seksuaaltervist, kaasuvaid haigusi, riskitegureid ning elustiili.
Uuringusse kaasati 20–79-aastased mehed, kellest 82-l olid eesnäärmepõletiku kaebused ja 711-l polnud. Uuringus osalemiseks täitsid nad teadlaste koostatud küsimustiku.
Teadusajakirjas Andrology avaldatud uuringu tulemustest nähtus, et kolmandik kaebustega meestest hindas oma tervist halvaks. Võrreldes kontrollrühma meestega oli diagnoositud neil rohkem neeruhaigusi, eesnäärme healoomulist suurenemist, seksuaalsel teel levivaid nakkusi, kroonilisi närvisüsteemi haigusi ja depressiooni.
Nende partneritel oli sagedamini põiepõletikku ja günekoloogilisi infektsioone. Samuti esines rohkem eesnäärmepõletikku nende lähisugulastel. "See viitab haiguse võimalikule geneetilisele ja immunoloogilisele taustale, mis võib olla seotud ka suurema vastuvõtlikkusega hingamisteede nakkuste suhtes, mis selgus esmakordselt meie uuringust," tõi uuringu üks autoreid, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikroobiökoloogia professor Reet Mändar esile uue seose.
Uuringust nähtus, et eesnäärmepõletiku kaebustega meeste seas oli vähem rahulikke, kuid rohkem muretseja tüüpi mehi kui kaebusteta meeste seas. Samuti tarbisid nad sagedamini kanget alkoholi, antidepressante, rahusteid ja uinuteid ning nende tööelu iseloomustas sagedamini öine töötamine ja pidev stress. Kaebused häirisid nii nende seksuaalelu kui ka igapäevaseid tegemisi.
Geneetilised tegurid ja kesknärvisüsteemi tasakaalutus, aga ka partneri urogenitaaltrakti mikrobioota seisund kui soodustav tegur ootavad uusi uuringuid. Teadlased rõhutavad samas, et eesnäärmepõletiku kaebustega patsiendid vajavad kompleksset kliinilist käsitlust ja ravi.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa