Haigus ohustab Eesti aedade kõige levinumaid liike, nagu õunapuid, pirnipuid, pihlakaid, viirpuid, tuhkpuid ja ebaküdooniaid. Inimeste ja loomade tervist kõnealune bakter ei ohusta.

Reeglina viljapuu-bakterpõletik Eesti puuviljakasvatajatele muret ei tekita, kuid soodsates oludes hävitab haigus taimed jäädavalt. PTA taimekaitse ja -tervise valdkonnajuht Tiina Kärner selgitas, et laiemalt levides tekitaks bakter ränka majandusliku ja keskkondliku kahju.

Nakkus värvib õied, lehed ja võrsed esmalt hallikasroheliseks ning seejärel pruuniks, ent surnud taimeosad ei kuku oksalt maha. Kärner selgitas, et haiguspilt meenutab tules söestunud puud ning tüvel ja okstel avanevad sageli koorehaavandid. Noored puud surevad tihti kohe esimesel aastal, kui bakter nendeni jõuab.

Tõrva vallavalitsus alustab uuel nädalal radikaalsete tõrjetöödega, et päästa ümberkaudsed aiad. Vallamajanduse osakonna juhataja Tõnu Jaansalu selgitas, et töölised saevad haiged puud maha ja juurivad kännud maast välja. Ametnikud otsivad Linna küla elanikega koos uued ja terved istikud, mis klapivad tühjaks jäänud paikadesse.

Bakterpõletik ründas Eesti puid teadaolevalt esimest korda 2012. aastal ja proovis uuesti kanda kinnitada 2019. aastal. Tollal leidsid eksperdid haigustekitaja mitmest eri paigast, kuid halastamatu tõrje peatas bakteri püsiva asustuse. Amet palub aednikel oma viljapuid hoolega kontrollida ja kohe tegutseda, kui ilmnevad esimesed haigustunnused.