"Kassidel on levinumad haigused kassisolge ja ehhinokokk," loetles Lennuk R2 saate "Hommik!" rubriigis "Looduse lainel".  Zoonooside ehk loomalt inimesele nakkavate haiguste alla kuuluvad ka bakter-viirused, millest kuulsaim on zooloogi sõnul praegu koroonaviirus. Veel levivad kassilt inimesele munade kaudu erinevad ussid ja parasiidid. "Kassidel kõige huvitavam esile tõstetav parasiit on toksoplasma ehk toksoplasmoosi parasiit," ütles Lennuk.

Toksoplasma jõuab inimeseni mitme vaheperemehe kaudu. Esimesena sööb parasiidi munad endale sisse hiir või mõni muu näriline. "Paljud närilised on koprofaagid, kellele meeldib väljaheited süüa," märkis zooloog. Hiire kui algperemehe ajus muudab toksoplasma lõhnataju sedavõrd, et kassi lõhn muutub hiirele ligitõmbavaks. Hiir, kes kartis enne kassi nagu tuld, tükib nüüd ise kassile ligi ja laseb end ära süüa. Kassi kõhus parasiit paljuneb ja looma väljaheidetega jõuavad loodusesse juba uued toksoplasma munad.

"Parasiidid ongi seotud just nende loomadega, kes rohkem välja saavad ja käivad ringi," selgitas Lennuk parasiidi teekonda inimeseni. 

Kui inimene oma lemmikult toksoplasma üles korjab, võib parasiit Lennuki sõnul hakata inimese käitumist muutma. Näiteks oletab zooloog, et neil, kel kodus juba õige mitu kassi, võib sümpaatia hiirekeldrite vastu olla tekkinud toksoplasma mõjul. "Seal ei pruugi muidugi ainult toksoplasma olla süüdi, vaid mingi muu teema, aga seal võib täiesti see seos olla," arutles ta.

Kasside mõju inimestele ei piirdu võimaliku kiindumusega. "Näiteks vanematel meestel on leitud, et järsud liigutused tekivad järsku," märkis Lennuk. "Käsi lihtsalt hüppab korra ja see on ka toksoplasmaga kuidagi moodi seotud."

Jätkates oletamist, ütles zooloog, et 18. sajandi keskpaigas sai Pariisis kunstnike ja kirjanike seas moodsaks pidada kassi. "(Kassipidamine) muutus väga populaarseks sellel ajal ja kusjuures skisofreenilised häired on hakanud sellest ajastust rohkem levima inimeste seas," selgitas ta. Lennuk hoiatas sealkohal, et kassipidamise ja skisofreenia seos vajab kindlasti rohkem uurimist. "Ma ei väida, et need on seotud, aga seal on midagi taga küll," ütles ta.

Arvestades toksoplasma võimalikku mõju inimesele, soovitatakse Lennuki sõnul rasedatel kindlasti kassi väljaheidetest eemale hoida. "Kui on kass kodus, siis (tasub) kasutada mis tahes vahendeid, et kokku ei puutuks (väljaheitega) otse," pani ta kuulajatele südamele, "sest toksoplasmaga on seotud ka nurisünnitused näiteks."

Siiski ei tasu korterilooma omanikul Lennuki sõnul eriti karta. Kui loom käib vähe väljas ja omaniku enda immuunsüsteem on tugev, ei tohiks parasiit kahju teha. "Ussirohtu tasub anda loomadele. Neile, kes õues käivad, kusjuures soovitatakse nüüd lausa kuus korda aasta jooksul (anda)," soovitas zooloog.

Teemast huvitunutel soovitas Lennuk kuulata RadioLabi samateemalist podcast'i.

Lennart Lennuk oli külas saates "Hommik!" 1. veebruaril.