Kassid pole ükskõiksed, vaid lihtsalt ei mõista meid

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Omanikul ei tasu kohe oma kassi hoolimatuses süüdistada, vaid pigem teada, et lemmik ei pruugi lihtsalt omanikku mõista. Autor/allikas: Pixabay

Kui keegi koeraomanikule liiga teeb, ei avalda koer talle arvatavasti sooja poolehoidu. Kassid enda omanikuga suhtlevatel võõrastel samamoodi vahet ei tee. Nüüd leidsid Jaapani teadlased, et kasside näilise ükskõiksuse taga võib olla lihtsalt nende võimetus inimestevahelist suhtlust mõista.

Kasside ja koerte erineva iseloomu kohta levib rida stereotüüpe. Koeri peetakse armastavaks ja väga truuks, samas kui kassidest rääkides mainitakse nende ükskõiksust. Kassiinimesed arvatavasti vaidleks siinkohal vastu: kuidas saab kass, kes omaniku süles nurru lööb, temast mitte hoolida, vahendab BBC.

Üldiselt viitavad ka kasside taju-uuringud, et viimastel tekib oma omanikega emotsionaalne side. Kassid tunnevad omanikust eemal olles ängi, reageerivad eeskätt omaniku häälele ja otsivad hirmu tundes omanikult tuge.

Nüüd lööb Jaapani teadlaste uus uuring inimeste ja kasside vahelistes suhetes kaardid sassi. Rakendades varem koerte uurimiseks kasutatud meetodit, leidsid nad, et erinevalt koertest ei väldi kassid võõraid, kes nende omanikke aitamast keelduvad.

Uurijad tegid katse, kus kass vaatas, kuidas tema omanik püüdis avada karpi ja sellest midagi kätte saada. Samal ajal istus omaniku kummalgi küljel üks kassile võõras inimene. Omanik pöördus neist ühe poole ja palus abi. Ühes katses aitas võõras abipalve peale kassiomanikku, teises aga keeldus. Kummaski katses istus võõras, kelle poole ei pöördutud, passiivselt ja midagi tegemata.

Kummagi karbikatse lõpus pakkusid mõlemad võõrad kassile maiuspala. Teadlased aga jälgisid, kumma juurde kass esimesena läheb. Kui loom eelistab ampsata toidupala abivalmilt võõralt, selmet saada maiust ükskõikselt võõralt, viitaks see, et kass tunneks omaniku aitaja suhtes poolehoidu. Kui kass väldib abi andmisest keeldunud võõra pakutud toitu, viitaks see, et kass ei usalda sellist inimest.

Sama katset koertega tehes olid inimese parimad sõbrad abi andmata jätnud inimese suhtes selgelt halvasti meelestatud. Koerad eelistasid nende pakutud toidupala võtmata jätta. 

Jaapani teadlaste uuringu kassid jäid aga täiesti ükskõikseks. Nad ei paistnud selgelt eelistavat abivalmis võõrast ega vältivat abi andmisest keeldujat. Teisisõnu, kasside jaoks loeb lihtsalt toit, tulgu see siis, kust tuleb.

Kass pole väike karvane inimene

Mida sellest katsest õppida? Lihtne oleks järeldada, et kassid on isekad ega hooli karvavõrdki, kuidas keegi nende omanikku kohtleb. Järeldus oleks kooskõlas meie ettekujutusega kassidest, kuid just seetõttu viitab see meie antropomorfilisele kallutatusele. Lahtiseletatuna tõlgendame kasside käitumist inimeste mõõdupuu järgi, ega arvesta, et hiirekeldrite mõttemaailm võib meie omast hoopis erinev olla.

Kui aga mõtleme kassidest kui eraldi liigi esindajatest, ei paista katses osalenud loomade käitumine enam isekas. Pigem ei saanud nad lihtsalt inimestevahelisest suhtlusest hästi aru. Kassid ei tabanud ära, et osa võõraid käitus omanikuga ebaviisakalt.

Kassid suudavad küll mõista mõningaid inimeste suhtlusmärke: näiteks saavad nad aru, kui inimene millelegi sõrmega osutab, ja tunnetavad inimeste emotsioone. Ometi ei taju nad inimeste omavahelisi suhteid ilmselt nii hästi kui koerad.

Võrreldes koertega kodustati kass hiljem, mistõttu pole kodukass liigina muutunud sama palju kui koer. Kahe liigi eelkäijate eluviis oli samuti erinev: koera eellased elasid karjas, kassi eellased pidasid jahti omapäi. Kui kodustamine andis koerte tundetaibule vaid hoogu juurde, siis juba eos vähemsotsiaalsete kassidega ei pruukinud samamoodi minna. Niisiis ei maksaks omanikul kohe oma kassi hoolimatuses süüdistada, vaid pigem teada, et lemmik ei pruugi lihtsalt omanikku mõista.

Kasside populaarsusele vaatamata ei tea inimesed veel kuigi hästi, kuidas kassid mõtlevad. Tulevastes uuringutes võib kasside võime inimesi mõista osutuda arvatust veelgi väiksemaks, aga võib ka selguda, et kassid mõistavad inimeste erinevaid suhtlusolukordi arvatust paremini. Mida uuringud edaspidi ka ei näitaks, soovitavad uurijad inimestel hoiduda tõlgendamast oma lemmiku käitumist inimese vaatevinklist.

Uuring ilmus ajakirjas Animal Behavior and Cognition.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: