"Tegelikult ei ole (vaktsineerimine tähtis) ainult kevadel, vaid oma lemmiklooma võiks ikka regulaarselt vaktsineerida," ütles Taukul saates "Terevisioon".

Kasse ja koeri on Eestis kohustuslik marutaudi vastu kaitsepookida iga kahe aasta tagant. Koerakutsikale võiks Taukuli sõnul esimese vaktsiini teha juba kuue kuni kaheksa nädala vanuselt. Sellele järgneb kompleksvaktsiin ja alates 12. elunädalast marutaudivaktsiin. "Siis (järgmine vaktsiin oleks) juba ühe-aastaselt ehk üks aasta peale nii-öelda kinnitavat vaktsiini," loetles ta. Edaspidi tuleks koera vaktsineerida igal aastal olenevalt konkreetsest kaitsesüstist.

Küülikuid tuleb Taukuli sõnul aga kevadel kaitsesüstida müksomatoosi vastu. "Müksomatoos on peaaegu sajaprotsendiliselt surmav küülikute haigus. Selle sümptomid on tavaliselt silmade ja genitaalide tursed," kirjeldas ta.

Müksomatoosi vaktsiin tuleks ära teha just kevadel, sest haigus levib õues sääskede kaudu. Taukuli sõnul tasub vaktsineerida ka sääserohkes piirkonnas elavat tubast küülikut, sest sääsed võivad nakkuse tuppa tuua lahtisest aknast. Vaktsiinist saadav immuunsus püsib küülikul umbes pool aastat.

Tuhkrud on füsioloogiliselt sarnasemad koertega. Seega peaks tuhkruomanik veterinaari sõnul arvestamagi koerte muredega ehk koerte katku ja marutaudiga. "Koerte katk on multisüsteemne haigus, mis on surmav ja lõpeb väga halvasti," ütles ta. Nagu kasse ja koeri, tuleks ka tuhkruid marutaudi vastu vaktsineerida iga kahe aasta tagant.

Vabas õhus ei jäta loomi puutumata ka puugid. "Kahjuks puugi- ja bakteriaalsete haiguste vastu ei ole Eestis vaktsiini saadaval," nentis Taukul. Seepärast soovitas ta loomaomanikul panustada just puukide tõrjesse ehk ennetada puukide kinnitumist loomale.

Koertele ja kassidele soovitab ta puugitõrjeks kasutada nii täpilahuseid kui ka spetsiaalseid kaelarihmu. Viimased kaitsevad looma kuni kaheksa kuu jooksul. "Kaelarihmad on praeguseks tõenäoliselt kõige efektiivsem meetod puukide tõrjumiseks," märkis Taukul. Täpilahuseid tohib tema sõnul tilgutada aga ka küülikute kõrvade taha.

Kellel on kodus mõni eksootilisem loom nagu papagoi, sisalik või kilpkonn, oma lemmikut vaktsineerima ei pea. Taukuli sõnul ei levi Eestis neile loomadele ohtlikke haigusi. "Neil on vedanud selles mõttes," muigas ta.