"Kui lund on palju, siis on lompides vett palju ja sääskedel hea elu. Kui aga lund on napilt või see sulab kiiresti ära ja voolab kusagile minema, siis on sääskedel elu kehv," kirjeldas Tartes sääskede ja sulavee seost saates "Terevisioon".

Sääsevastsed arenevad Tartese sõnul 4–10 kraadises vees umbes neli nädalat. Praegu võib metsalompides näha umbes poole sentimeetri pikkuseid vastseid ehk nende areng on alles poole peal. "Kui ma üleeile käisin lompe vaatamas, siis oli veetase selline, et kui nüüd juurde vihma ei tule, siis need kuivaksid enne ära, kui sääsed oma arengu lõpetavad," ütles putukateadlane.

See ei tähenda siiski, et tänavune suvi sääsevaba tuleks. Tartese sõnul lubab ilmaprognoos nädala teises pooles vihma, mis jätab sääskedele arenemiseks siin-seal lombid alles. "Praegu meil on vaja veel umbes kaks nädalat oodata, siis saame juba rohkem ja suuremaid sääski näha," märkis ta.

Putukateadlase sõnul ei päästa sääskedest ka külmem ilm. Arenemiseks peab vastseid ümritsev vesi olema küll vähemalt neli kraadi soe, kuid vesi soojeneb ka päikeselise ilmaga aeglasemalt. "Nii et loomulikult, kui nüüd veelompide temperatuur langeb, siis sääskede areng läheb lihtsalt natuke pikemaks ja kui temperatuur läheb nulli lähedale, siis areng jääb täiesti seisma," ütles Tartes, kuid lisas, et madal temperatuur sääski ei tapa. "Nad tulevad meile hiljem," täpsustas ta.

Sääsesuvi ei kujune Eesti eri paigus kunagi päris ühesuguseks, sest Tartese sõnul sõltub sääskede areng sademerohkusest. "Kui Tallinnat vaadata, siis üks lähimaid piirkondi on Aegna saar, kus on palju madalamaid ja niiskemaid alasid. Seal on vett ka väiksema sademete hulgaga," tõi ta näite. Sääseparadiisidena nimetas ta veel näiteks Ruhnu saart ja Soomaad ehk vesisemaid madalaid kohti.

Võõrliike sääskede seas Eestis leitud pole. Kuigi Urmas Tartese sõnul on Lõuna-Euroopasse jõudnud Aasia tiigersääsk, siis tema jaoks on Eesti kliima veel liiga jahe. "Peame ikkagi hakkama saama oma 33 pistesääse liigiga," muigas ta.