"Dirofilaria repens on ümaruss, mis põhjustab haigust nimega naha dirofilarioos, sest täiskasvanud parasiidid paiknevad nahaaluses koes ja lihastevahelises sidekoes," ütleb Eesti Maaülikooli doktorant Valentina Oborina. 

Ehkki parasiit kahjustab eeskätt koerte nahka, on doktorandi sõnul oluline meeles pidada, et tegemist on zoonootilise haigusega. "See tähendab, et Dirofilaria repens võib nakatada ka inimesi, mistõttu on oluline tõsta teadlikkust haiguse ja parasiidi kohta nii loomaarstide kui ka arstide seas," ütleb ta.

Oborina oli üks autoritest rahvusvahelises uuringus, mis kaardistas parasiidi Dirofilaria repens levikut Balti riikides. Esimesena jõudis parasiit lõuna poolt Lätti, kus see diagnoositi koeral 2008. aastal ja inimesel 2010. aastal. Leedus leiti ümaruss koeral 2010. aastal ja inimesel 2011. aastal. Eestis kirjeldati esimest juhtumit 2012. aastal.

Sääsehammustusest haigeks

"Oluline on meeles pidada, et Dirofilaria repens ei kandu otse koeralt inimesele. Selleks on vaja siirutajat sääske, kes on vajalik parasiidi arengutsüklis," kirjeldab Valentina Oborina parasiidi levikut. Inimene võib doktorandi sõnul nakatuda, kui sääsk imeb verd nakatunud koeralt ja kannab D. repens parasiidi inimese kehasse.

Kui koer parasiidi üles korjab, kulgeb dirofilarioos tal krooniliselt. See tähendab, et loomal võivad kliinilised tunnused tekkida ka alles pool aastat pärast nakatumist. Oborina sõnul põhjustab D. repens koeral kõige sagedamini nahakahjustusi, sealhulgas nooduleid (moodustisi, toim) nahaaluses koes.

Puutumata ei jää ka inimesed. "Inimestel võib Dirofilaria repens põhjustada nahaaluseid moodustisi, naha punetust ja sügelust," loetleb Oborina. Kirjeldatud on juhtumeid, kus parasiit esines inimese silmas: silma ümbritsevas koes, silma sidekesta all ja silmalau nahaaluses koes. "Lisaks koertele ja inimestele nakatab Dirofilaria repens ka kasse ja erinevaid koerlasi," lisab doktorant.

Kivi kliimamuutuse kapsaaeda

Valentina Oborina sõnul on D. repens parasiidi levikule Euroopas põhja poole kaasa aidanud mitu tegurit. Esiteks kergitab kliimamuutus ka põhjapoolsemate riikide õhutemperatuuri, mis annab parasiidile võimaluse sääskedes areneda ja edasi levida.

"Teiseks oli enne praegust üleilmset olukorda reisimine lemmikloomadega välismaadesse väga tavapärane, mis võimaldas haigusesse nakatumise välismaal ning Dirofilaria repens sissetoomise riiki," märgib Oborina. Kui parasiit juba Balti riikidesse kohale toodi, sai see siin levida, sest levitamiseks võimelised sääseliigid on kõigis kolmes riigis olemas.

Oborina sõnul on lähiriikides uurimusi inimeste nakatumisest naha dirofilarioosi avaldatud Lätis, Leedus, Soomes, Venemaal ja Poolas. Eestis inimese haigestumise kohta veel teadusartiklid puuduvad, ent meil on uuritud parasiidi esinemist koertel. Parasiidi esinemissageduse paremaks hindamiseks tuleb doktorandi sõnul teha täiendavaid uuringuid.

Koeraomanikul soovitab Oborina võtta loomaarstiga ühendust, kui koeral on märgata ajas üha arenevaid nahamoodustisi. "Muutused ei pea olema alati noodulid," ütleb ta. "Võivad esineda ka punetavad laigud, haavandid. Mõningatel loomadel on need piirkonnad väga sügelevad."

Zoonootiliste haiguste nagu dilofilarioos haldamiseks tuleb doktorandi sõnul kasutada ühtse tervise (One Health) lähenemist, mis hõlmab nii erinevate üksuste kui ka rahvusvahelist koostööd. "Loomaomanikele soovitan küsida loomaarstilt nõu preparaatide osas, mida saab kasutada sääsetõrjes ja haigustekitaja profülaktikas," ütleb ta veel.

Valentina Oborina ja kolleegid kirjutavad zoonootilisest parasiidist ajakirjas Vector-Borne and Zoonotic Diseases.