Selle väljaselgitamiseks alustasid Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool ja Tervise arengu instituut uuringuga, et saada teada kui palju kandub loomadelt inimestele haigusi ja parasiite ning millised riskid nendega kaasnevad.

Näiteks parasiiti toksoplasma kannab umbes 50 protsenti Eesti täiskasvanutest. Veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltropi, programmi TerVE zoonooside leviku uuringu eestvedaja sõnul on selle parasiidi levimus on Eestis võrreldes naabermaadega kaks korda kõrgem. "Miks see nii on, puudub praegu seletus, aga me analüüsime kogutud andmeid."

Loomadelt inimestele: rasked haigused

Toksoplasmoosi põhjustab rakusisene algloom Toxoplasma gondii. See on parasitaarne haigus, mis võib põhjustada rasedatel nurisünnitusi ja enneaegset sünnitust. Hiirtel muudab toksoplasma käitumist: nende ohutaju kaob, nad muutuvad sõbralikeks ja on niiviisi kassidele kerge saak.

"Taanlaste uuring näitas, et toksoplasma võib mõjutada ka inimeste suitsidaalset käitumist: enesevigastuslik käitumine on nakatunute hulgas suurem kui mittenakatunute hulgas," selgitas Viltrop.

Inimestele levib toksoplasma kassidelt. Toksoplasma pole ainus loomadelt inimestele leviv nakkus, mida selles projektis uuritakse. Vaadatakse näiteks ka Q-palaviku, väikese rakusisese bakteri Coxiella burnetii põhjustatava ägeda haiguse levikut loomadelt inimestele. Inimestel kulgeb Q-palavik palaviku, peavalu ja kopsupõletikuga, väga rasketel puhkudel tekitab see maksapõletikku.

Q-palavikku tekitavat bakterit levitavad näiteks lambad, kitsed ja lehmad. Nakatutakse peamiselt sissehingamisel või näiteks bakteritega saastunud piima juues.

Eesti teadlased vaatavad uuringus näiteks ka sellise haiguse nagu leptospiroosi kandumist loomadelt inimestele. Leptospiroosi sümptomid varieeruvad, kuid see haigus võib lõppeda ka surmaga. Terviseportaali Inimene.ee andmetel on Eestis leptospiroosi haigestumine alates 1980. aastate teisest poolest oluliselt tõusnud – igal aastal on diagnoositud üle kümne haigusjuhu. Tänavu on Eestis sellesse haigestunud kaks inimest.

Inimesed saavad selle nakkuse sageli koertelt või rottidelt, kes uriini või väljaheidetega levivad haigustekitajaid vette. Inimesed nakatuvad seda vett joogiks ja pesemiseks kasutades.

Teadlased uurivad ka näiteks E-hepatiidi levikuviise ja riskitegureid. E-hepatiiti on tänavu nakatunud üks Eesti elanik ning nakkuse sai ta Indiast. Kuni viimase ajani on E-hepatiiti peetud arenenud maades harva esinevaks haiguseks, kuid loomadega kokku puutudes on oht nakatuda suurem.

Appi tuleb geenivaramu

Zoonooside ehk loomadelt inimestele levivate haiguste ja parasiitide uurimisel tuleb teadlastele appi ka geenivaramu. "Kuna geenivaramu biopanka on kogutud ka vereplasma proovid, oleme võtnud 1000 juhuslikult valitud proovi ja uurime proovidoonorite nakatumist erinevate haigusetekitajatega, et hinnata elanikkonna nakatumise riske. Selline koostöö tõendab, et geenivaramu projektil on suurepärased väljundid ka muudes valdkondades," rääkis professor Viltrop.

Kuna proovid on kogutud teatud ajavahemikus, ei saa nende kasutamist eriti edasi lükata, sest populatsioon muutub ajas, nakkuste levik muutub, inimeste käitumine muutub. Seega on kogutud proovide kasutamine vajalik just lähiaegadel.

Projekti ühe tulemusena pakuvad teadlased välja ka võimalikud viisid, kuidas zoonooside levimist seirata ning nendega kaasnevaid riske ohjata.