Toona vastas  1.–9. klassi 509 õpilastest 265 ehk 52 protsenti, et neil on kodus mõni lemmik. Saaremaa Ühisgümnaasiumi 6. klassi õpilane Britta Truu tegi 25 aastat hiljem sama kooli samas vanuserühmas sama küsitluse uuesti ja märkas laste lemmikloomaeelistustes olulisi muutusi. Peamine erinevus seisneb lemmikloomade pidamises kui sellises: 2021. aastal on lemmikloom kodus 465 küsitletud õpilasest 363-l ehk 78 protsendil. Niisiis on lemmikloomaga õpilasi nüüd 26 protsenti rohkem.

Looma puudumist põhjendati 1996. aastal peamiselt sellega, et  vanemad ei luba, looma toit on kallis ja kodus on vähem ruumi. Nüüd jäeti laste sõnul loom võtmata, sest loomad ise on suhteliselt kallid ja neid on keeruline ülal pidada.

Truu avastas, et muutunud on ka lemmikloomade liigid. Veerandsajandi eest pidasid SÜG-i õpilased kokku kümnest erinevast liigist loomi. Toona oli enamikul ehk 192 õpilasel koer ja suhteliselt paljudel ehk 67 õpilasel kass. Harvem peeti kalu, merisigu, kilpkonni, rotte, hiiri, kaanarilinde, jäneseid või vasikaid.

Kordusküsitluses nimetasid õpilased kokku 23 lemmikuliiki. Enamikul ehk 176 õpilasel on nüüd kodus kass, 173 õpilasel aga koer. Populaarsuselt kolmas lemmik merisiga on ainult 26 õpilasel. Lisandunud on eksootilisi lemmikloomi, nagu kääbushamster, tuhkur, tšintšilja, tigu, vutt, madu, ämblik, nümfkakaduu, kalkun ja deegu. Erinevalt 1996. aastast käidi lemmikute eest välja suuremaid summasid: näiteks võis kass nüüd maksta 500–3000 eurot.

Lõpeks märkas Truu muutusi ka lemmikutele pandud nimedes. Kui esimeses küsitluses olid õpilased andnud oma koerale nimeks näiteks  Lessi, Tommi, Rex või Cherry, siis nüüd olid levinud koeranimed Leksi, Lessi, Bruno ja Hugo. Kassidele pandi 1990. aastatel nimeks Joosu, Miisu, Kiti ja Kurri, nüüd aga Mutsu, Miku, Nurru ja Mia.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi 6. klassi Britta Truu pälvis selleaastasel õpilaste teadustööde riiklikul konkursil III preemia.