Teadur: sündimusele aitaks kaasa peretoetuste indekseerimine
Kui lühiajaliselt aitaks sündide arvu suurendada raha, siis pikaajalisi suundumusi vaadates, on sündimust märksa keerulisem mõjutada, leiab rahvastikuteadlane.
Möödunud aastal tuli Eestis ilmale vähem kui 10 000 last. Nii vähe pole sünde olnud vähemalt Eesti iseseisvumisest saadik 1918. aastal. Tallinna Ülikooli demograafia keskuse teadur Mark Gortfelder rääkis Vikerraadio saates "Uudis+", et sündimuse langus oli ootuspärane, sest seda oli näha juba eelmisel aastal kuude lõikes.
Sündide languse põhjused seisnevad tema sõnul elukalliduse ja kriiside taga, mida on ka näha laiemalt Euroopas. Seda eriti Ida- ja Kesk-Euroopas, kus löök lähtuvalt sõjast, sanktsioonidest ja muust säärasest on olnud kõige tugevam. "Siin on ka sündide vähenemine olnud kõige reljeefsem ja Eesti on siinkohal olnud esirinnas," sõnas ta. Sünnitusealisi naisi pole Gortfelderi sõnul praegu varasemast vähem, sest sõja tõttu on siia tulnud palju naisi Ukrainast. Pigem on sünnitusealiste naiste arv seeläbi kasvanud.
Ta rõhutas, et praeguses ühiskonnas on lapse või järgmise lapse saamine kulukas. "Kui tahame ühiskonna vaatest, et lapsi sünniks ning oleks järjepidevus ja kestlikkus, siis on vaja sellele kalkulatsioonile vastu astuda. Praegu on ratsionaalne last mitte saada," sõnas ta.
Gortfelder tõi ühe vastumeetmena välja, et vanemahüvitisi ja peretoetusi võiks indekseerida sarnaselt pensionitega. See vähendaks elukalliduse tõusu negatiivset mõju reaalsissetulekutele. "See on muidugi poliitiline valik ja see oleks kallis. Seepärast ei ole seda ka tehtud. Kui see mehhanism oleks sisse viidud aastal 2022, siis arvan, et tänaseks oleks meil selle kolme aasta peale tuhandeid lapsi rohkem," arutles ta.
Teadur nentis, et seda muidugi teada ei saa. Küll aga leiab ta, et valitsuse tegevusetus pole olukorda parandanud ja kärped tabasid tema sõnul esmajoones lasterikkaid peresid. Näiteks automaksu näol, sest mahtuniversaalidele ei tehtud erisust. "See näitab, et teema ei ole valitsuse jaoks päevakorras. Kahe viimase valitsuse koalitsioonileppes ei räägita sündimuse teemast üldse," ütles ta.
Pikaajalisem trend on seegi, et sünnitajad on aina vanemad, kuid see ei seleta Gortfelderi sõnul viimaste aastate tugevat miinust. "Arvamusavaldajad on öelnud, et praegune krahh ja langus ei ole suur probleem, vaid see on ajastu märk. Kui elu läheb paremaks, siis läheb ka sündimus üles. Printsiibina see loogika töötab. Kui võrdleme 1990ndatega, siis sellest ajast on keskmine sünnitaja vanus tõusnud. Parema elu ootuses laste saamise edasi lükkamine ei pruugi enam hästi toimida, sest rasestumine võib olla keerukam. See on argument, miks peaks kohe reageerima vanemahüvitise indekseerimisega," selgitas Gortfelder.
Lühiajaline lahendus ongi tema sõnul lihtsustatult öeldes vanematele rohkem raha anda. Pikema trendi puhul tuleb aga arvestada, et toimunud on väärtusnihe. "Lapse saamine ei mängi inimeste elus enam keskset rolli ja selle vastu on raskem midagi leida. Näeme ka, et paarisuhetes on negatiivne trend: suhted purunevad kergemini kui varasemalt. See on miski, mida valitsusel on raske mõjutada ning keerulisem teema, mille vastu astuda," ütles ta.
Kui viimase 30 aasta jooksul ei ole eestlaste arv väga palju muutunud, siis Gortfelderi sõnul hakkab see peagi muutuma. "Seda sellepärast, et peale tulevad üsna suured aastakäigud, kes lähevad manalateele, ja teiselt poolt tulevad peale üsna väikesed aastakäigud. Arvan, et kümne aasta pärast on meil sündide arv veelgi väiksem," lausus ta.
Toimetaja: Sandra Saar
Allikas: "Uudis+", küsis Lauri Varik