Energiavaesuse mõõtmist raskendab inimeste erinev soojataju

Lähenev talv ja energiahindade kasv on tõstnud Euroopas taas päevakorda küsimuse, kas inimestel jagub toa soojana hoidmiseks piisavalt raha. Ehkki Eestis paistab paberi peal energiavaesuse mõttes olukord võrdlemisi hea, ei pruugi üksikud näitajad anda Tartu Ülikooli teadlase sõnul edasi tervikpilti.
Energiavaesus tähendab üldjoontes olukorda, kus inimene ei suuda oma kodus enda jaoks sobivat temperatuuri hoida. Samas pole Eesti seadustes energiavaesust eraldi defineeritud ning ka riike pole lihtne võrrelda, sest inimeste hinnang sellele, mis on piisavalt soe, erineb.
"Meil ei ole üleeuroopalist sellist mõõdikut, et nii, kui sul on 21 °C kraadi majas toas, siis see tähendab, et, et sul on piisavalt soe. Meil ei ole sellist ühtset kraadi, mis ütleks, et meil on soe," sõnas Tartu Ülikooli Johan Skytte instituudi projektijuhi Hanna Laius. Näiteks võib ühes riigis pidada 21-kraadist tuba täiesti piisavaks, teises peetakse mugavaks alles 25 kraadi. Seetõttu mõjutab ka inimeste enda hinnang seda, millisena energiavaesus statistikas paistab.
Laius kinnitas, et Eestis kuuluvad haavatavamate rühmade hulka pensionärid, üksikvanemad ja maapiirkondades elavad inimesed. Sissetuleku kõrval on väga tähtis ka maja seisukord. Paljud Nõukogude ajal ehitatud hooned on halvasti soojustatud ja nende kütmiseks kulub rohkem energiat.
"Kui nii-öelda akna vahel puhub tuul, siis sa võid päris kütta nii palju kui torust tuleb, aga lihtsalt sa ei küta soojaks piisavalt enda elamist, kui sul elamine üldse sooja ei pea," lisas Laius.
Tartu Ülikooli Energy Poverty Nexuse projektis püütakse nüüd luua Eestisse energiavaesuse seirekeskust. Asutuse töösse on kavas kaasata lisaks riigiasutustele ülikoolid, energiaettevõtted ja Eesti Korteriühistute Liit.
Üks keskuse keskne ülesanne olekski energiavaesuse näitajate ja statistika seire ning muuta need teiste Euroopa riikidega paremini võrreldavaks. "Seire on osades riikides väga hea, teistes riikides on see veel nii-öelda lapsekingades. [Tuleb tööd teha,] et näitajad ka oleksid võrreldavad üle Euroopa," leidis Hanna Laius.
Seirekeskus peaks aitama hinnata, millised toetused ja muud meetmed energiavaesust tegelikult vähendavad. Laiuse hinnangul oleks ajutisest arvete kompenseerimisest püsivam lahendus parandada kodude energiatõhusust. Ehk mida vähem maja soojust kaotab, seda vähem mõjutab perede toimetulekut see, palju energiahind kõigub.
Toimetaja: Andres Reimann























