Eesti keel on olnud ajalooliselt muutumises ja kontaktis nii vene kui ka saksa keelega, kuid pärast taasiseseisvumist võttis meie keel suuna läände – siis hakkasid sagenema keelekontaktid inglise keelega. Suur roll on siin internetil. Selline keelte segunemine ei ole aga omane vaid Eestile, vaid toimub kogu maailmas.

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Helin Kask uurib, kuidas kasutatakse keelt tegelikus suhtluses, keskendudes inglise-eesti keelekontaktidele eestlaste video- ja tavalistes blogides. 

Kask leidis, et tähendus on peamine põhjus, miks inglise sõnu ja väljendeid eesti keeles kasutatakse. Enim kasutataksegi just spetsiifilise tähendusega sõnu ja väljendeid, millel puudub emakeeles täpne vaste. Näiteks on keeruline leida ühesõnalist vastet inglise sõnale outfit, sest eesti keeles on see riietus, mis erinevalt inglise sõnale ei hõlma aksessuaare, jalanõusid jms.

Kuna mitmeid uusi nähtusi kirjeldatakse esimesena just inglise keeles, siis laenatakse need sõnad ka teistesse keeltesse. Et mõni valdkond, näiteks tehnoloogia, areneb väga kiiresti, siis tihtipeale vananeb mõni nähtus enne eestikeelse vaste juurdumist ning siis ei olegi omasõna järele enam vajadust. Nii jääbki harjumuspäraseks ingliskeelne. Näiteks, enne kui jõudsime juurutada omasõna LCD-ekraani jaoks, asendus LCD juba LED-iga.

Vahel peitub inglise sõnade kasutamise põhjus aga keeleökonoomias. Näiteks on Facebooki tõttu võetud eesti keeles kasutusele tegusõna like, näiteks laigi ~ like'i minu postitust. Seda seetõttu, et sama asja eesti keeles ütlemine on lihtsalt kohmakas või isegi kummaline. Näiteks ei saa seda tõlkida otse sulle peab meeldima minu postitus, vaid selle jaoks peaks muutma kogu konstruktsiooni: märgi, et sulle meeldib minu postitus. See on aga oluliselt pikem, mistõttu on keelelise kokkuhoiu mõttes otstarbekam kasutada inglise sõna.

Sageli kasutatakse ka ingliskeelseid diskursuspartikleid, mis suunavad suhtlust või väljendavad emotsioone, näiteks thank you "aitäh", oh my god "jumal küll", anyway "igatahes", last but not least "viimaks", whatever "mis iganes". Need on pragmaatiliselt olulised ning tihti laenatakse neid inglise keelest seetõttu, et nad asuvad lause alguses ning tõmbavad seal tähelepanu.

Ka tugeva emotsionaalse konnotatsiooniga sõnu laenatakse tihti inglise keelest, nt ma olen nii excited "erutatud", "põnevil" või I love it! "ma armastan seda". Kuna eestlasi peetakse enamasti tagasihoidlikeks, siis võib olla mõjusam ja kergem väljendada tugevaid tundeid muu keele vahendite abil. Mõnikord võib ka vandumine olla võõrkeeles lihtsam kui emakeeles, näiteks damn "neetud".

Sageli me ei tähelda inglise keele mõju

Tihti kasutavad blogijad ja videoblogijad enda publiku meelte köitmiseks uusi ja põnevaid väljendeid, mis aga tihtilugu on laenatud just inglise keelest. Kuulajana ei pruugi me seda märgatagi. Näiteks on kasutusel väljend minu vabandused "my apologies", mille asemel oleks eesti keeles loomulikum öelda ma vabandan. Samuti on viimastel aastatel sagenenud väljendi minu teetass kasutamine olukorras, kus soovitakse väljendada millegi meeldimist. See on aga võetud inglise väljendist my cup of tea (otsetõlkes: minu teetass, tähenduses "see meeldib mulle"). 

Inglise keele eeskujul on eesti keeles sagenenud ka sõna armastama kasutamine: ma armastan hommikul kaua magada asemel ütleks eestlane muidu mulle meeldib hommikul kaua magada. See tähendab, et me ei pruugi alati täheldadagi, kui keelekasutust on inglise keel mõjutanud.

Erinevused blogides ja videoblogides

Analüüsides aga inglise keele elementide kasutamist eesti keeles, selgus, et videoblogides (edaspidi: vlog) on neid kolm korda rohkem kui blogides. Üks põhjus võib olla, et vlogides on vaja hoida normaalset kõnetempot, seetõttu kasutatakse selle keele sõna, mis esimesena meelde tuleb.

Kirjutades on võimalik teksti aga korduvalt muuta, parandada ja ümber sõnastada. Vlogide puhul on kõne muutmine aga keerulisem, sest filmima peaks uue klipi, mis on tehniliselt keerukam ja aeganõudvam. 

Teine põhjus võib olla, et suulises kõnes ei pea vlogija mõtlema sellele, kuidas inglise elementi eesti keelde integreerida. Näiteks võib kirjutades tekkida küsimusi, kuidas inglise sõna käänata, kas kasutada kursiivi, kas ja kuhu lisada ülakoma jne.

Mitmekeelsus, keelekontaktid ja laenamine on üleilmastuvas maailmas igapäevased nähtused ning neid ei pea kartma. Sõnad, mida argikeeles kasutame, on küll inglise keele mõjul muutunud, ent sõnavara ongi keele enim muutuv osa. See peegeldab ajastut. 

Muretsema eesti keele tuleviku pärast seega praegu ei pea, kuid oluline on hoolitseda keele maine ja selle eest, et seda antaks järgmistele põlvedele ikka edasi.