Alternatiivmeediat usaldavad rohkem need, kes on ühiskonnaelust võõrdunud ({{commentsTotal}})

Alternatiivmeediat usaldavad rohkem need, kes on ühiskonnaelust võõrdunud.
Alternatiivmeediat usaldavad rohkem need, kes on ühiskonnaelust võõrdunud. Autor/allikas: Pixabay

Kaasaegses ühiskonnas hakkamasaamiseks on tähtis olulise ja vajaliku informatsiooni kättesaamine. Paraku ei ole see kõigile inimestele võrdselt ligipääsetav, kirjutab Tartu Ülikooli sotsioloog Andu Rämmer.

Ameerika sotsioloog Mark Granovetter leidis juba seitsmekümnendatel, et eelisolukorras on kasulikumate sidemetega inimesed, kes jõuavad olulise informatsioonini kiiremini ("The Strength of Weak Ties"). Sellele järgnenud internetiajastul on olulise info leidmine veelgi tähtsam. Informatsioonini jõudmisel on saanud määravaks inimestevahelised sidemed.

Inimesi ühendavates võrgustikes on esmatähtis usaldus sinna kuulujate vastu. Ühiskonna tasandil mängib olulist rolli üldistatud usaldus, mis kujutab endast inimeste valmisolekut usaldada teisi ilma vastuteenet ootamata, on leidnud politoloog Robert Putnam (2008). Selle taga peitub ootus, et ka teised ühiskonnaliikmed käituvad altruistlikult.

Usalduse puhul on tegu sotsiaalsest keskkonnast omandatud sotsiaalse normiga. Mida kõrgem on üldistatud usaldus kaasinimeste vastu, seda paremini kulgeb inimestevaheline koostöö ja toimivad kogukonnad.

Oluliseks informatsiooniallikaks sündmustest, millega inimene ise igapäevaselt kokku ei puutu, on meedia. Lisaks informeerimisele osaleb meedia ka uute teadmiste sobitamises inimeste maailmapilti. Meedia kandvaks rolliks ühiskonnas on välja töötada, arendada ja propageerida ettekujutusi, mis muutuvad sama kiiresti nagu mood (loe ka "Ühiskondlikke nähtusi uuriv psühholoogia avab uusi vaatenurki"). Kaasaja moodsas maailmas ammutatakse üha suurem osa informatsioonist internetist ja sotsiaalmeediast.

Inimesed, kes on teiste inimeste usaldusväärsuses veendunud, ei pea alternatiivset meediat usaldusväärseks

2016. aasta lõpus läbiviidud rahvusvahelises noorte sotsiaalse ja poliitilise aktiivsuse Catch-EyoU uuringus paluti vastajatel hinnata, kas nende arvates võib enamikku inimestest usaldada. Samuti uuriti ka meedia usaldusväärsust.

  • Teisi inimesi pidas usaldusväärseteks 21% vastajatest.
  • Kuigi 52% respondentide hinnangul on professionaalne meedia usaldusväärne uudisteallikas, leidis 17% uuritutest, et professionaalsest meediast usaldusväärsem on hoopis alternatiivne meedia.
  • Professionaalse meedia usaldusväärsust kinnitas ka samade noorte seas aasta hiljem tehtud kordusuuring, kus oli oma seisukohale kindlaks jäänud 74% professionaalse meedia usaldajatest ja 25% alternatiivmeediat usaldusväärseks infoallikaks pidajatest.

Alloleval joonisel on kujutatud teisi inimesi usaldusväärseks hinnanute suhtumine meedia usaldusväärsusesse.

Näeme, et valdav enamus neist hindab professionaalset meediat usaldusväärseks uudisteallikaks ja ei pea alternatiivset meediat professionaalsest meediast usaldusväärsemaks. Ülaltoodu osundab, et ühiskonna edukaks toimimiseks on vaja faktipõhiselt uudiseid loovat meediat.

 Teisi inimesi usaldusväärseks hinnanute hoiakud meedia usaldusväärsusesse, %. Joonis: Andu Rämmer

Samal ajal korreleerus alternatiivsete internetiportaalide usaldusväärseks pidamisega ka laiem ühiskonnaelust võõrandumise sündroom. Seda iseloomustab näiteks kõrvalejäetuse tunne sotsiaalsetest ja poliitilistest protsessidest, mis võib avalduda arusaamana tavaliste inimeste võimetusest mõjutada nende käekäiku kujundavaid poliitilisi otsuseid.

Samuti on sellele omane ka teravnenud mure oma maa kultuuripärandi säilimise pärast ja vastuseis sisserändele ning pagulaste abistamisele. Viimast ei peeta Eesti madala elatustaseme tõttu võimalikuks. Samuti eeldatakse, et kodanikuvabaduste asemel on meil vaja ainult seadusi ja korda. Taolise mõtteviisi autoritaarsus ilmneb ka arusaamas, et kõige olulisemateks väärtusteks, mida tuleks lastele õpetada, on kuulekus ja võimu austamine.

Meediaväljaannete usaldusväärsuses peegeldus ka meediakasutus

Need, kes on veendunud professionaalselt toimetatud meediat usaldusväärsuses, on innukamad uudiste jälgijad, kui need, kes peavad alternatiivset meediat usaldusväärsemaks infoallikaks.

Alumiselt jooniselt näeme, et nii poliitika, majanduse, keskkonna ja sotsiaalsete teemade kui ka ülejäänud uudiste (kuulsuste elu, kultuur, kuritegevus, sport, ilm jms) vastu tunneb huvi kuus professionaalse meedia usaldusväärseks infoallikaks pidajat kümnest ning vaid ligikaudu iga kümnes alternatiivse meedia usaldusväärsuses veendunu.

  Professionaalse ja alternatiivse meedia usaldusväärseks pidajate meediakasutus. Joonis: Andu Rämmer

Alternatiivmeedia hägusad piirid

2017. aasta lõpust 2018. aasta alguseni tehtud kordusküsitluses osalenud vastajatel paluti nimetada alternatiivseid internetiväljaandeid. Kõige enam mainiti portaali Telegram, mida nimetas ligikaudu kolm kümnest vastajast. Alla kümnendiku uuritutest nimetas alternatiivseteks teisi internetiväljaandeid – Objektiiv, delfi.ee, Facebook, Uued Uudised, postimees.ee – ja blogisid.

Huvitaval kombel ei nimetanud ükski alternatiivse meedia usaldusväärseks pidaja enimmainitud Telegrami portaali, küll aga mainis seda kuus kümnest professionaalse meedia usaldusväärsuses veendunust.

Ülaltoodu valguses võib öelda, et kui ühelt poolt on professionaalse meedia usaldusväärseks pidajad väga tugevasti veendunud selles, millised on alternatiivsed internetiväljaanded, siis teisalt peegeldub viimase poolehoius ka selle lugejate rahulolematus ühiskonnas toimuvaga.

Faktipõhiseid uudiseid loovate ajakirjandusväljaannete professionaalsuse mõõdupuuks on andmete kontrollitavus ja allikakriitilisus. Samas on piir faktipõhise peavoolumeedia ja seda mitte järgivate internetiväljaannete vahel veebipõhiste kommunikatsioonikanalite võidukäigu hoogustudes ähmastunud. See on nii sellepärast, et ka peavoolumeedia väljaanded ise on kõneainet andvate lugude avaldamiseks avanud mitte faktipõhistel uudistel põhinevaid online-väljaandeid ja allportaale.

Viidatud allikad:

  • Granovetter, M. S. (1973). "The Strength of Weak Ties". The American Journal of Sociology. 78 (6): 1360–1380.
  • Putnam, R. (2008). Üksi keeglisaalis: Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd. Tartu: Hermes.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu Ülikool



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: