Sotsiaalteadlane Andu Rämmer uuris äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöös ühiskonnas asetleidvate sündmuste mõtestamist. Ta vaatles eestimaalaste poliitilisi- ja tööväärtusi ning teaduskultuuri. Tema töö kinnitab järgmist:

• Eesti võitjate põlvkond väärtustas toimetulekut eneseväljendusest enam.
• Eestlased on Euroopas üks tehnoloogialembesemaid rahvaid.
• Eestlased pole nõus kliimamuutuse ja globaalse soojenemise pidurdamiseks oma harjumusi muutma.
• Lammas Dolly kloonimine kutsus eestlastes esile tugeva ühiskondliku reaktsiooni.

Rämmeri siirdekultuuri uuringu teeb eriliseks asjaolu, et analüüsitud  andmestikud haaravad väga pikka perioodi: 1990–2011.

Ta leidis, et enim muutusid eestimaalaste väärtushinnangud pärast 1990. aastate alguse radikaalseid reforme ja 2008. aasta ülemaailmset majanduskriisi.

Majanduslikesse raskustesse sattudes väärtustasid Eesti elanikud individuaalset saavutuslikkust varasemast madalamalt ning hakkasid rohkem teiste abile lootma.

“Nõukogude võimu all lühemalt elanud eestlaste toetus konkurentsiühiskonna väärtustele oli suurem kui eestivenelastel. Tänu eestlaste sümbolilistele ressurssidele oli toimetulek siirdega nende jaoks lihtsam kui eestivenelaste jaoks,” kirjutab värske doktor.

Ta lisab, et siirdeaja jooksul lähenesid mitmed eestlaste ja eestivenelaste väärtushinnangud.

On huvitav, et doktoritöös analüüsitud siirdeaja jooksul Eestis toimunud muutused tööväärtuste hierarhias on vastassuunalised samal ajal Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika heaoluühiskondades toimunud kultuurimuutusega, mis seisneb toimetulekuväärtuste tähtsuse vähenemises ja eneseväljenduslike väärtuste tähtsuse tõusus.

Rämmeri tööst järeldub, et Eestis tähtsustati kogu siirdeaja jooksul tööväärtustest kõige rohkem hea töötasu teenimise võimalusi, oluliseks peeti ka kindlat töökohta.

Tema töö on ainulaadne, kuna selles uuriti üksikisikute tasandil lähemalt ka niinimetatud võitjate põlvkonda.

Võitjate põlvkond

Rämmer leidis, et alates nõukogudeaega jäänud ülikooliõpingutest väärtustasid kõrghariduse omandanud võitjate põlvkonna liikmed töö puhul eneseväljenduslikke väärtusi (näiteks töö loomingulisus; enesetäiendamise ja oma võimete realiseerimise võimalused) keskharidusega vastajatest märksa kõrgemalt. Neid erinevusi ei muutnud ka eri siirdeaja perioodidel ühiskonnas toimunu.

Siinjuures on aga huvitav, et siirdeajal hakkasid naised meestest kõrgemalt hindama tööd, kus avanesid nii enesetäiendamise kui ka oma võimete kasutamise võimalused.

“Kogu siirdeaja jooksul hindasid naised sotsiaalseid tööväärtusi, nagu suhtlemisvõimalused töökaaslastega ja kasulikkus teistele inimestele, meestest kõrgemalt.”

Sellised süstemaatilised nihked näitavad naiste kiiret reaktsiooni edukusele orienteeritud ühiskonna poolt esitatavatele väljakutsetele. Ühelt poolt püütakse end konkurentsiühiskonnas hakkama saamiseks paremini ette valmistada, teisalt peetakse oluliseks leida ka võimalusi omandatud oskuste realiseerimiseks.

Madalama haridusega vastajad väärtustasid kõrgemalt instrumentaalseid tööväärtusi (nagu palk; töökoha kindlus; töö puhtus ja kergus).

Uuringu autor Andu Rämmer usub, et küllap peituvad selliste eelistuste põhjused kõrgharidusega inimeste tehtavas huvitavamas töös, mis pakub neile rohkem eneseteostuse võimalusi. “Võib ka üldistada, et kõrgema hariduse olemasolu andis siirdeaja muutuste üleelamiseks tuntava eelise.”

Peale üleminekut turuühiskonda tõusid tööväärtustest kõige rohkem hinnangud headele teenimisvõimalustele ja kindla töökoha olemasolule, mida hinnati kogu edaspidise siirdeaja jooksul stabiilselt kõrgelt. Muutused nendes väärtushinnangutes sõltusid soost, rahvusest ning erinevatest haridus- ja töö- ning elutee näitajatest.

Rämmeri töös analüüsitud võitjate põlvkonna uuring lõppes 2005. aastal.

Tehnoloogilised eestlased

“Eestimaalaste tehnoloogiline optimism on Euroopa riikide lõikes esirinnas,” sõnas Rämmer.

Tema sõnul tõukavad eestlaste tehnoloogialembust tagant pragmaatilised hoiakud. Teaduse ja tehnoloogia arengus nähakse elustandardi parandamise potentsiaali.

Samas ei ole eestlased kuigi varmad kliimamuutuse ja globaalse soojenemise peatamiseks oma eluviisi revideerima. Ent seda ei ole ka meie Balti naabrid ega teised uued Euroopa Liidu liikmed.

Uutest tehnoloogiatest arusaamade kujunemine osutas tugevale kultuurilise konteksti mõjule.

Näiteks lammas Dolly klooninud geenitehnoloogide saavutus kutsus eestlaste seas esile tugeva ühiskondliku reaktsiooni, kuna selle tehnoloogia kasutamist üldistati otsekohe inimesele. Avalikus arutelus andsid tooni moraalsed ja eetilised argumendid.

Uute tehnoloogiate omaksvõtt olenes inimeste kokkupuudetest loomade kloonimisega: geeniteadlastel endil, valdkonnavälistel ekspertidel (arstid, juristid) ja asjast huvitatud, kuid geneetikat vähe tundvatel tavainimestel kujunesid lähtuvalt nende taustast, positsioonist ja huvidest välja erisugused arusaamad.

Andu Rämmer on Tartu ülikooli sotsioloog. Ta uuris doktoritöös Eesti elanike poliitilisi väärtusi, keskhariduse omandanud võitjate põlvkonna tööväärtusi ning teaduskultuuri. Ta kaitses Tartu ülikoolid doktoritöö ”Sotsiaalse tunnetuse muutused Eesti siirdeühiskonna kontekstis” 5. jaanuaril. Teda juhendas professor Veronika Kalmus, oponeeris filosoofiadoktor Heili Pals USA-st Texase A&M ülikoolist. Autor: Erakogu