Ühendkuningriigi teadlased noorendasid naise naharakke 30 aasta võrra
Ühendkuningriigi teadlased noorendasid 53-aastaselt naiselt võetud naharakke niivõrd palju, et need on nüüd võrdväärsed 23-aastase naise rakkudega. Kuigi meetodi argimeditsiinis rakendamine on aastate kaugusel, loodab töörühm jõuda samade tulemusteni ka teiste keharakkudega ja luua tulevikus seeläbi noorendavaid ravimeid.
Uurijad kasutasid rakkude noorendamiseks tehnoloogiat, mis on edasiarendus enam kui 25 aasta eest kloonlammas Dolly loomiseks kasutatud võtetest. Töörühma lõppeesmärk oli arendada välja uusi raviviise vanusega seotud tervisemuredele nagu diabeet, südamehaigused ja neuroloogilised häired, vahendab BBC News.
Uurimisrühma juhi ja Babrahami instituudi professori Wolf Reiki sõnul saab uue lähenemise abil tulevikus loodetavasti vananevate inimeste tervist pikemat aega korras hoida. Teadlased on tema sõnul unistanud sellisest meetodist juba ammu. Kuna paljud levinud haigused lähevad inimese vananedes hullemaks, on võimalus inimesi selles osas aidata Reiki jaoks äärmiselt põnev.
Samas rõhutas ta, et töö on alles väga varajases etapis. Enne laborist kliiniliste rakendusteni jõudmist tuleks Reiki sõnul ületada rida väljakutseid. Ta lisas aga, et rakunoorendamise demonstreerimine oli siiski oluline samm edasi.
Tere, Dolly
Uues katses kasutatud tehnika juured viivad 1990. aastatesse. Toona lõid Edinburghi lähedal asuva Roslini Instituudi teadlased meetodi, mis muudaks täiskasvanud lambalt võetud piimanäärme raku embrüoks. Nende töö viis lõpuks kloonlammas Dolly ilmaletulekuni.
Roslini töörühma eesmärk polnud siiski lambaid ega inimesi kloonida, vaid kasutada tehnikat inimese embrüonaalsete tüvirakkude loomiseks. Nendest tüvirakkudest lootsid teadlased kasvatada erinevaid kudesid, näiteks lihas-, kõhre- ja närvikudet, et asendada kulunud kehaosi.
Kyoto Ülikooli toonane professor Shinya Yamanaka lihtsustas 2006. aastal Dolly loomiseks kasutatud tehnikat. Tema saadud uue IPS-meetodi raames lisati täiskasvanud rakkudesse umbes 50 päeva jooksul keemilisi aineid. See viis geneetiliste muutusteni, mis tegid täiskasvanud rakkudest uuesti tüvirakud.
Nii Dolly kui ka IPS-i tehnikate puhul tuli loodavatest tüvirakkudest kasvatada uuesti parasjagu patsiendile vajalikud rakud ja koed. Just see teine kasvatusring osutus seni parajaks pähkliks. Teadlastel on vaja leida täpne kemikaalide ja valkude kombinatsioon, et need areneks soovitud rakkudeks. Vaatamata aastakümneid väldanud ponnistustele on tüvirakkude kasutus haiguste raviks seetõttu endiselt äärmiselt piiratud.
Nüüd kasutas Wolf Reiki töörühm IPS-i tehnikat 53-aastase naise naharakkudel. Erinevalt tehnika loonud Shinya Yamanakast leotasid nad rakke kemikaalisegus 50 päeva asemel ainult 12 päeva.
Uuringu kaasautori Dilgeet Gilli hämmastuseks ei muutunud kasutatud rakud embrüonaalseteks tüvirakkudeks, vaid hoopis noorenesid. Neist said naharakud, mis sarnanesid nii välimuselt kui ka toimimiselt 23-aastase inimese rakkudele. Gilli sõnul ei suutnud ta tulemusi nähes algul uskudagi, et osa rakke noorenesid vähemalt näiliselt tõesti 30 aastat.
Kas enesekindluseks on põhjust?
Uut tehnikat ei saa muutmata kujul kliinilises meditsiinis kasutusse võtta, sest IPS-i meetod suurendab vähiriski. Wolf Reik on aga veendunud, et nüüd, mil üks rakke noorendav meetod on end tõestanud, suudab tema töörühm leida meetodile ohutuma alternatiivi. Pikas plaanis pole tema eesmärk pikendada inimese eluiga, vaid tervena elatud aastaid.
Reiki sõnul saaks uue meetodiga luua esialgu preparaate, mis noorendavad vanematel inimestel viga või põletada saanud nahka, et see kiiremini paraneks. Uurijad näitasid, et põhimõtteliselt on see võimalik: nende noorendatud naharakud liikusid haava matkivas katses vanematest rakkudest kiiremini. Uurimisrühma järgmine samm on selgeks teha, kas uus tehnoloogia toimib ka muude kudedega, näiteks lihas-, maksa- ja vererakkudega.
Lammas Dolly ilmaletulekuni viinud uuringut osaliselt rahastanud biotehnoloogia ja bioloogiateaduste teadusnõukogu tegevjuhi Melanie Welhami sõnul ei pruugi uuest tehnoloogiast saadavad kauaoodatud kliinilised kasud enam mägede taga olla. Kui sarnase lähenemise või uute teraapiatega saaks noorendada ka vananedes alla käivaid immuunrakke, võiks see Welhami sõnul tulevikus tõhustada inimestel vaktsiinidest saadavat kaitset, aga parandada ka keha võimet nakkusi tõrjuda.
Õhku jääb suur küsimus, kas uurijate ponnistused viivad kunagi kogu keha hõlmava taastamismeetodi, nooruse eliksiiri või vananemisvastase tabletini. Reiki sõnul pole see küsimus üdini ulmeline. Nimelt on sama tehnikat proovitud näiteks geenmuundatud hiirtel, kelle kehas ilmnes mõningaid noorenemise märke. Ühest uuringust on nähtud ka märke kõhunäärme noorenemisest ehk sellel võib olla potentsiaali võitluses diabeediga.
Cricki Instituudi professor Robin Lovell-Badge usub aga, et Reiki töörühma laborikatsete ja lihtsaimategi kliiniliste rakenduste vahel on arvestatavad käärid. Samuti ei arva ta, et katse protsessi kohandamine teistele kudedele või rakendamine vananemisvastases tabletis oleks hõlpsasti saavutatav.
Kui Lovell-Badge'i sõnul leitaks muid samamoodi toimivaid keemilisi ühendeid, võib see küll toimida, kuid muud ained võivad olla samavõrd ohtlikud. Seega on tema sõnul uuringu autoritest auahne arvata, et nad leiavad hõlpsasti ohutumad asendusühendid.
Lovell-Badge'i sõnul on üsna tõenäoline seegi, et teised rakutüübid vajavad isesuguseid ja võimalik, et raskemini kontrollitavaid tingimusi. Samuti tundub võimalus tervet keha ohutult noorendada talle piisavalt kahtlane, et pidada seda üksnes teoreetiliseks.
Uurimus ilmus ajakirjas eLife.
Toimetaja: Airika Harrik