Täpsemalt käib jutt hingamisteede nõristusrakkudest ehk RAS-rakkudest. Need paiknevad inimese kopsude bronhioolides ehk tillukestes harudes, mis lõppevad alveoolidega. Alveoolid on väikesed õhupaunad, mis mängivad keskset rolli hapniku ja süsihappegaasi vahetuses, kirjutab Live Science.

Uued RAS-rakud sarnanevad tüvirakkudega ehk meenutavad tühja lõuendit: need võivad muunduda mistahes tüüpi teiseks rakuks. Samuti suudavad need rakud parandada viga saanud alveoolirakke ja areneda ise uuteks alveoolirakkudeks.

Pigem tuhkur kui hiir

Praegu uuritakse inimese hingamisteid eeskätt hiiremudeli abil. RAS-rakud jäid teadlastele silma pärast seda, kui hiirekopse kasutades tuli teha meeleheitele ajavalt palju järeleandmisi. Hiirte ja inimeste puhul nähtud tulemused lahknesid ikka ja jälle. 

Kahe liigi erinevuste rakutasandil mõistmiseks võtsid uue uuringu autorid koeproove hea tervisega inimdoonorite annetatud kopsudest. Uurijad analüüsisid igas kopsurakus avaldunud geene eraldi ja avastasidki töö käigus, et mõned rakud on teadusele seni tundmatu tegumoega.

Uuringu vanemautori ja Pennsylvania Ülikooli professori Edward Morrisey sõnul on juba mõnda aega teada, et inimese hingamisteed on teistsugused kui hiirtel. Kahte liiki eristavate rakutüüpide märkamine sai võimalikuks aga alles uute  tehnoloogiate toel.

Uurijad leidsid, et RAS-rakud on olemas ka tuhkrutel, kelle hingamisteed on inimese omadega sarnasemad kui hiirtel. Selle põhjal oletavad uurijad Morrisey sõnul, et kopsudes on RAS-rakud ka enamikul neist suurematel imetajatel. 

RAS-rakkudel on kopsudes kaks peamist ülesannet. Esiteks eritavad need molekule, mis säilitavad bronhioolide ümber vedelat voodrikihti. Sama vooder hoiab ära tillukeste hingamisteede kokkuvarisemise ja muudab kopsude töö võimalikult tõhusaks.

Teiseks võivad RAS-rakud toimida teist tüüpi alveolaarrakude (AT2) eellastena. Tegu on kindlat tüüpi alveoolidega, mis eritavad kahjustatud alveoolide parandamiseks tarvilikku ühendit. Eellasrakk on aga rakk, mis suudab tüviraku kombel areneda teist tüüpi rakkudeks, kuid selle valikuvõimalused on tüvirakust kitsamad

Morrisey sõnul toimivad RAS-rakud tugirakkudena. See tähendab, et need toimivad ühtaegu eellasrakkudena ja säilitavad samas hingamisteede tervist. Teisisõnu on äsja avastatud rakud Morrisey sõnul kopsude tervise jaoks väga olulised.

Hüvasti, kopsuhaigus?

Uurijad oletavad, et RAS-rakud võivad olla võtmetähtsusega suitsetamisega seotud haiguste puhul nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK. See võib tekkida, kui hingamisteed on suitsetamise või õhusaaste tõttu põletikulised. Hingamisteede põletiku korral on kopsudel keeruline piisavalt hapnikku omastada, mistõttu sarnanevad KOK-i sümptomid astmaga.

KOK võib viia ka emfüseemini, mis tähendab, et alveoolid hävivad lõplikult. Ühtlasi võib haigus kaasa tuua kroonilise bronhiidi ehk pikad ja tugevad köhahood, millega käib tavaliselt kaasas röga. Igal aastal sureb Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel KOK-i tõttu üle kolme miljoni inimese.

Teoreetiliselt peaksid RAS-rakud vigastatud alveoole parandades KOK-i mõju ennetama või vähemasti leevendama. Uurijad kahtlustavad siiski, et suitsetamine võib uusi rakke kahjustada või suisa hävitada, ja see tähendab, et kroonilisele obstruktiivsele kopsuhaigusele sarnanevad haigused  saavad suitsetajal ikkagi tekkida.

KOK-i all kannatavatele patsientidele kirjutatakse sageli välja põletikuvastaseid ravimeid või suunatakse nad sümptomite leevendamiseks hapnikuteraapiasse. Tegu on siiski vaid ajutiste lahendustega, mis kopsukahjustusi ei paranda. Uurijate sõnul võiks RAS-rakkude täpsemate uuringute järel kasutada neid tulevikus KOK-i raviks.

Siiski pole veel selge, kas uus avastus viib ka päriselt KOK-i võimaliku ravini. Kuna aga kopsutõvest endast teavad teadlased väga vähe, on võimalike paremate raviviiside loomisel abi mistahes uuest infost.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.