Kohtule esitatud kokkuleppe järgi peab Meta rakendama alla 18-aastastele vaikimisi kahe tunni pikkuse päevase kasutuspiiri. Alaealistele ei näidata vaikimisi postituste meeldimiste ega reaktsioonide arvu ning nad ei saa kasutada ilukirurgilisi protseduure jäljendavaid näofiltreid. Meta peab pakkuma neile ka algoritmiliselt personaliseerimata uudisvoogu, kuid erinevalt ajapiirangust jääb selle valimine kasutaja enda otsustada.  

Tartu Ülikooli meediapädevuse spetsialisti Gretel Juhansoo sõnul ei tahtnud Meta varem tunnistada, et nende teenused on sõltuvusttekitavad. Ettevõte lükkas süüdistused tagasi ka lõppenud kohtuprotsessis. Praegune kokkulepe ei näita Juhansoo hinnangul seega Meta head südant, vaid avaliku surve mõju.  

Tartu Ülikooli meediapädevuse nooremteaduri Maia Klaasseni sõnul eeldas Meta, et vandekohus mõistab nad süüdi. Muidu poleks ettevõte kõigi kaebuse esitanud osariikidega kokkuleppemenetluse teed läinud, vaid jätkanud kohtuteed. 

Kohtuprotsessi ennast on peetud aga oluliseks pretsedendiks. "Minu arvates näitab see kaasus, kui küüniliselt on Meta toimetanud kõik varasemad aastad, sest nüüd, kui tekkis piisavalt suur rahalise trahvi hirm, avastasid nad järsku, et tegelikult on kogu aeg olemas olnud kaitsemehhanismid," lausus ta. 

Kasutajate vanuse tuvastamiseks on mitu võimalust ja ilmselt hakkame nägema nende kombinatsiooni. Advokaadibüroo Ellex Raidla andmekaitse ja IT-õiguse valdkonnajuht Merlin Liis-Toomela rääkis, et kõige lihtsama viisina sisestab kasutaja oma sünniaja. Selle miinuspool on see, et valetamine on kerge, sest laps saab end märkida lihtsasti täiskasvanuks.  

Kõige realistlikumaks peab Liis-Toomela tehisarul põhinevat vanuse hindamist. Sotsiaalmeediaplatvormidel on juba praegu kasutaja kohta väga palju erinevaid teadmisi: konto ajalugu, postituse sisu, suhtlusvõrgustik, kasutusmustrid. Nende andmete põhjal saab tehisaru hinnata, kas konto omanik on tõenäoliselt laps või täiskasvanu. "Kui süsteemil tekib kahtlus, et kasutaja on tegelikult hoopis alaealine, saab süsteem suunata järgmise sammuna kasutaja enda vanust tõestama," selgitas ta.  

Seda saab teha näiteks esitades dokumendi, aga kuidas see täpsemalt hakkab toimima, alles selgub.  "Sõlmitud kokkulepe arvestab ka sellega, et süsteem ei saa ega peagi olema sajaprotsendiliselt täpne ning ette on nähtud ka teatud lubatud veamäär," sõnas ta.  

Gretel Juhansoo usub, et Meta muudatus on üldiselt hea ja vajalik. "Kuna see puudutab aga Instagrami ja Facebooki, on arusaadav, et kui noored ei saa neid platvorme enam piiramatult kasutada, liiguvad nad sinna, kus piiranguid ei ole," lausus ta. 

Nii Klaassen kui ka Juhansoo peavad üsna ebatõenäoliseks, et teised platvormid vabatahtlikult Meta eeskuju järgivad, sest tegu on majanduslikult kahjuliku otsusega. 

Klaassen selgitas, kuidas praegu tahavad platvormid, et inimene näeks reklaame ja suunamudijaid, kes tooteid tutvustavad. "Kui kümne tunni asemel veedab inimene Instagramis või mujal keskkonnas kaks tundi, on see kahjulik kõigile osapooltele: nii platvormile kui ka mõjuisikule. Mina ei näe, et ükski platvorm vabatahtlikult paneks selliseid piirangud peale, kui just ei ole väga suurt hirmu rahalise karistuse ees, nagu praegu on Meta puhul näha," kirjeldas ta.  

Liis-Toomela nõustus, et soovitud muudatuse saavutamiseks peaksid kehtima piirangud kõigil platvormidel, kus noored käivad, sest on vähe kasu, kui Instagram ja Facebook vahetatakse lihtsalt teiste keskkondade vastu. 

"Meta kokkulepe tegelikult juba arvestab selle probleemiga. Osad rangemad meetmed hakkavad Metale kohanduma alles siis, kui teised platvormid hakkavad rakendama sarnaseid standardeid," ütles ta. See, kuidas teised praeguse kokkuleppega liituvad, pole aga teada, sest nad saaksid seda teha vabatahtlikkuse alusel ja seadusandlus neid ei kohusta. 

Liis-Toomela uskus, et tulevikus hakkavad teised sarnased platvormid rakendama samu standardeid. "See on ka igati loogiline ettevõtete võrdse kohtlemise seisukohalt," ütles Liis-Toomela.  

Antud kaasus on Klaasseni sõnul oluline eeskätt pretsedendi mõttes, et näidata, kuidas platvorm pole mingi peatamatu müütiline olend, sest kui silme ees terendab piisavalt suur rahatrahv, on võimalik rattad liikuma panna.  

"Platvormidest on mõeldud pikka aega kui kolmepealistest koletistest: kui ühe pea maha raiud, tuleb teine nii või naa asemele. Kuna Meta eelarve on kohati suurem kui nii mõnegi Euroopa Liidu riigi eelarve, on nendega keeruline ühe laua taha saada. USA kaasus võib aga anda teatava jõuõla ka Euroopa Liidule," sõnas Klaassen. 

Ta loodab, et USA juhtumist ongi õppida seda, kuidas tegelikult saab platvormile soovi korral päitsed pähe panna. "See kaasus näitab, mida Meta on võimeline meie kõigi vaimse tervise nimel tegelikult tegema," lausus ta.  

Kuigi konkreetne kokkulepe puudutab praegu ainult Ameerika Ühendriike, liigub samas suunas Euroopagi. Merlin Liis-Toomela ütles, et Euroopa Liidus kehtib digiteenuste määrusena tuntud üleeuroopaline õigusakt. "Euroopa Komisjon avaldas suvel esialgsed järeldused, mille järgi Meta teenused, eelkõige lõputu kerimise, tõuketeavituste ja personaliseeritud soovitussüsteemide lahendused ei pruugi olla digiteenuste määrusega kooskõlas ja seda põhimõtteliselt samadel põhjustel nagu USA kohtuasjas välja toodi: platvorm on sõltuvust tekitav," rääkis ta. 

Täielik keeld pole toiminud 

Eelmise aasta lõpus jõustus Austraalias sotsiaalmeediakeeld alla 16-aastastele. Gretel Juhansoo sõnul ei toonud see loodetud tulemust, sest noored leidsid viisi, kuidas piirangutest kõrvale hiilida. Umbes 70 protsenti neist noortest, kes ei tohiks sotsiaalmeediat kasutada, on sinna siiski tee tagasi leidnud.  "70 protsenti on ametlikud andmed, mis tähendab, et tõenäoliselt on neid noori veelgi," lausus ta.  

Seega oli sotsiaalteadlaste skeptilisus Austraalia otsust kommenteerides asjakohane. Juhansoo sõnul ei saagi sajaprotsendiline keeld toimida. "Kuna tegelikult on sotsiaalmeedial ju ka positiivseid funktsioone, siis Meta muudatus tundub mulle palju positiivsem, sest seal on juures ka see, mis kellaajal keskkondi kasutada ei saa ning millal ja millised teavitused läbi tulevad," rääkis ta.  

Tiktokis on juba 2023. aasta suvest saadik võimalus personaliseeritud infovoog välja lülitada. Küll aga ei tea Juhansoo sõnul sellest võimalusest paljud kasutajad.