Valeuudised pole midagi uut, need levisid juba enne sotsiaalmeediat. On usutud maailma valitsevate inimreptiilide olemasolu või seda, et inimesed pole Kuule jõudnud. Hiljuti uuringu tulemused avaldanud Princetoni ülikooli teadlased leidsid veel ühe põhjuse, miks mõned inimesed on väljamõeldistele vastuvõtlikumad. Need inimesed, kes tunnevad, et nad on sotsiaalselt tõrjutumad, soovivad suurema tõenäosusega elu mõtet leida ning see otsing tugevdab usku vandenõuteooriatesse.

Piinlik kogemus soosib tõrjutust

Uuringu esimeses pooles osales 119 inimest, kes pidid rääkima mõnest piinlikust situatsioonist, kus osales mitu lähedast sõpra. Seejärel tuli neil kirjeldada oma enesetunnet. Samuti uuriti nende tõrjutuse tunnet. Lisaks pidid nad rääkima, kui väga nad elu mõtet leida ihkavad. Viimaks lasid teadlased neil hinnata, kui tugevalt nad vandenõuteooriaid usuvad, näiteks seda, et riigi valitsus püüab oma kodanikke alateadlikult mõjutada.

Andmete analüüsi käigus tuvastasid teadlased, et need eksperimendis osalejad, kes end pärast ebameeldivat mälestust väljatõugatuna tundsid, otsisid ka enam elu mõtet ja see omakorda lõi soodsa pinnase vandenõuteooriatele.

Kontroll kinnitas esmast tulemust

Tulemuste kontrollimiseks tehti 102 katsealusega veel üks eksperiment, mis kinnitas eelnevat tulemust. Uuringus osalejad paluti kolmeliikmelistes rühmades laborisse. Kõik pidid end esmalt ise tutvustama, seejärel luisati neile, et teised osalejad annavad nendele kirjeldustele hinnangu ja moodustavad selle põhjal rühmad. Tegelikkuses otsustasid rühmade moodustamise teadlased. Kontrollisikule ei antud rühmamoodustuse kohta mingit teavet.

Selguski, et see inimene, keda rühma ei valitud, tundis end rohkem tõrjutuna ja tundis rohkem vajadust elu mõtet otsida. Nüüd pidid katseisikud hindama kolme olukorda, kus kirjeldati mitmetähenduslikke situatsioone. Katseisikul tuli arvamust avaldada, kas loo peategelase edusammud või äpardused juhtusid tema seljataga toimunud salakokkuleppe tagajärjel. Ka sel korral uskusid salasobingut pigem need, keda rühmadesse ei valitud.

Nii võib juhtuda, et inimene, kes tunneb end tõrjutuna, satub nõiaringi. Kui see inimene nüüd vandenõuteooriat uskuma hakkab, nihkub ta veelgi enam ühiskonna piirimaile. Mõttekaaslaste otsingul leiab ta teisi, kes samuti inimsisalikesse, kahtlastesse terrorirünnakutesse või keemiapilvedesse usuvad ning tema ebausk kinnistub veelgi. Nõiaringi murdmise vastu aitaks ehk mitte naeruvääristamine ja jätkuv tõrjumine, vaid püüe inimest taas seltsi haarata.