Vandenõuteooriate eripära ehk miks Kennedy mõrv inimestele rahu ei anna ({{commentsTotal}})

Kennedy visiit Dallases 1963. aasta 22. novembril
Kennedy visiit Dallases 1963. aasta 22. novembril Autor/allikas: Reuters/SCANPIX

USA rahvusarhiiv avaldas neljapäeval tuhandeid uusi Ameerika Ühendriikide presidendi John F. Kennedy mõrva uurimist puudutavaid dokumente. Lisanduvale materjalile vaatamata on ebatõenäoline, et sündmusele selgitavad vandenõuteooriad hoobilt välja surevad. Inimloomuse eripärade põhjal võib oodata vastupidist.

Maailmas on vähe sündmusi, mis on saanud vandenõuteoreetikute poolt sedavõrd palju tähelepanu, kui 1963. aastal Dallase linnas toimepandud roim. Poole sajandi vältel on süüdistatud Kennedy mõrvas vähemalt 40 erinevat vandenõulaste rühma ja seostatud sellega enam kui 210 inimest. Nende tahet võis ellu viia üle 80 erineva mõrtsuka. Temaatikat lahkavaid raamatuid on avaldatud üle 3000.

Sellist vandenõuteooriate vohamist soodustab Tallinna ülikooli psühholoogi Avo-Rein Terepingi sõnul reeglina infonappus. "Ka uurijatel kipub infot nappima. Kuid kui uurijal on kohustus välja selgitada kõik toimunu asjaolud, siis tavakodanikul seda ei ole. Vastust siiski tahaks. Mängu tulevad oletused, mis põhinevad üksikutel infokildudel ja inimese enda varasematel kogemustel," selgitas Tereping.

Kui juhtub olema veel keegi, kes pakub näiliselt lihtsa ja loogilise selgituse, mis täiendab juba olemasolevat ebatäielikku kujutlust, ongi esimene samm vandenõuteooria uskumiseks astutud.

Veidi ajalugu
1964. aastal avaldatud Warreni komisjoni ametliku järelduse kohaselt tegutses Kennedy tapnud Lee Harvey Oswald Dallases üksi. Vandenõuteooriale viitavaid märke ei leitud. Muu hulgas paariks aastaks Nõukogude Liitu põgenenud endise merejalaväelase motiive ei üritatud toona analüüsida. Dallase linna ööklubiomanik Jack Ruby tappis vahi all viibinud Oswaldi pelgalt kaks päeva pärast Kennedy mõrva. Muu hulgas leidis komisjon, et salateenistused ei teinud presidendi kaitsmiseks piisavalt ettevalmistusi. Warreni raportit peeti aga juba algusest peale iseendale vastukäivaks.

Tulle lisas hagu 1979. aastal avaldatud USA esindajatekoja atentaatide komitee raport. Komitee hinnangul tulistas Kennedyt kaks inimest. Tõenäoliselt oli tegu vandenõuga, kuid võimalust ei uuritud atentaadi järel võimuorganite poolt piisavalt põhjalikult. Hilisemad uuringud annavad samas alust kahelda komitee kasutatud akustilise analüüsi õigsuses. Sellele vaatamata uskus veel 2013. aastal ligikaudu 62 protsenti ameeriklastest, et Oswald ei pannud roima toime üksinda.

Terepingi sõnul pole eriliselt imekspandav, et pea 54 aasta eest tuhandete kilomeetrite kaugusel tapetud inimese surm läheb korda ka eestlastele. "Ammused sündmused, eriti, kui need toimusid selles eas, kui inimene ise juba nende üle juurdles, kuid ei saanud vastust, on võrreldes lahenduse leidnud sündmustega mälus suurema "pingega". Kui keegi pakub lahendust, näiteks avalikustatakse seni salajased dokumendid, aktiviseerub toonane vastuseta jäänud olukord," märkis psühholoog.

Ei saa me läbi Donald Trumpita
USA rahvusarhiivi andmetel on eelnevalt avaldatud täies mahus 88 protsenti Kennedy mõrva juurdlusega seotud dokumentidest, veel 11 protsenti osaliselt. Esimest korda näeb maailm seega ligikaudu ühte protsenti ehk 3100 juhtumiga seotud faili. Neist suurema osa saladuses hoidmise põhjusena toodi eelnevalt välja, et need polnud atentaadiga otseselt seotud. Selle asemel peegeldavat need luureinfo kogumiseks kasutatud protseduure ja selle üksikasju.

Veel eelmisel nädalal spekuleeriti seetõttu mõnes väljaandes, et Ameerika Ühendriikide praegune president Donald Trump vetostab luureagentuuride soovitusel uue info avaldamise. Kolmapäeval kinnitas ta aga Twitteris oma veendumust, et see leiab neljapäeval siiski aset. "Nii huvitav!" lisas Trump.

Praegune president viitas John F. Kennedy tapmisele põgusalt ka oma valimiskampaania käigus. Trump osutas, et keegi ei pööranud erilist tähelepanu tema vastaskandidaadi Ted Cruzi isa Rafaeli tegemisi kajastanud artiklile. Tabloidis National Enquirer ilmunud foto kujutas väidetavalt Rafael Cruzi ja Lee Harvey Oswaldit jagamas 1963. aastal New Orleansi linnas koos Castrot toetavaid lendlehti.

Tereping nentis, et eelmisel aastal ühiskonda lõhestanud valimised loovad vandenõuteooriate edasiseks levikuks tõenäoliselt soodsa pinnase. "Mida vähem on ühiskonnas usaldust ja mida suuremad vastuolud erinevate gruppide vahel, seda enam tundub surutist tundvatele rühmadele, et neile valetatakse. Valetatakse sellepärast, et mõnel grupil on seda kasulik teha. Sestap kaheldakse ametlikes teadaannetes. Kaldutakse uskuma seda, mis toetab ohvriks olemise tunnet. Polariseerumine üha süveneb ja koos sellega kahtlused," sõnas psühholoog.

Vandenõuteooriad sobivad hästi populistidele. Mida suuremad on lõhed ning polariseerumine, seda rohkem nõuab publik selgeid ja lihtsaid põhjendusi. Teooriatena sobivad hästi nii kinnitused, et mõni grupp püüab (oma huvides) ühiskonda sajandi võrra tagasipöörata kui ka väited, et tegemist on rahvusvahelise X (või Y või Z …)-grupi vandenõuga võimu saavutamiseks. Ratsionaalne mõtlemine taandub.

Info üleküllus
Rahvusarhiivi esialgne plaan nägi ette dokumentide avaldamist väiksemate kogumitena. Esimest korda prooviti seda 400 faili näitel selle aasta juulis. Neid hoiustanud serverid jooksid aga ootamatult suure päringute arvu tõttu pea momentaalselt kokku. Kui see ajakirjanikel paar päeva hiljem õnnestus, selgus, et suur osa dokumentidest on loetamatud või sisaldasid suurel hulgal CIA ja FBI koodnimesid.

Ameerika politoloogid Larry Sabato ja Philip Shenon spekuleerisid veebiväljaandes Politico ilmunud artiklis, et uued dokumendid ei sisalda midagi tõeliselt revolutsioonilist. Rahvusarhiivi indeksite põhjal seostub neist märkimisväärne osa Oswaldi reisiga Mexico Citysse. Paar nädalat enne Kennedy tapmist kohtus mees seal Kuuba ja Nõukogude Liidu spioonidega. Eelnevalt avaldatud memodest on selgunud, et Oswald teatas seal ka oma kavatsusest Kennedy mõrvata.

Laialdase huvi tõttu dokumentide avalikustamist käsitlevad artiklid aga kindlasti ilmumata ei jää. Esitletava info värskuse säilitamiseks valitakse seetõttu tõenäoliselt kiirustades välja eredamad killud, mis võivad raskendada tervikpildi nägemist. Seega on küsitav, kui palju mõtestatud ja laiemat konteksti pakkuvat infot seeläbi üleüldse lähipäevil veebiruumi jõuab.

"Kuna meediakanalite vahel valitseb armutu konkurents, soovib iga kanal juurde jälgijaid. Tähelepanu tõmbamiseks ja erakorralisena näimiseks püütakse kujundada niisugusteks lugude pealkirjad. Kuid suur osa lugejaid ei jõuagi kaugemale pealkirjast. Neile on pilt selgem," nentis Tereping. Pealiskaudsus soodustab paratamatult oma eelnevatele veendumustele kinnituse leidmist.

Sellega tugevnevad uue info mõjul neis juba eelnevalt kinnistunud seisukohad. Probleemi või nähtuse mõtestamiseks valib inimene välja ainult ühe tunnuse, jättes kõrvale teised tunnused, mis annaksid kokku reaalse kogupildi.

Mida siis teha?
Samas rõhutas Tereping, et vandenõudesse uskumine on äärmiselt lihtne. Seda tegevaid inimesi ei tohiks eelarvamuslikult halvustada. "Neisse tuleks suhtuda nagu ikka inimestesse, kes kipuvad uskuma lihtsaid seletusi. See ongi inimlik. /.../ Kuid vandenõuteooriate kummutamiseks tuleks jagada rohkem infot erinevate segaste asjade kohta. Teadmiste levik aitab vandenõuteooriaid kummutada, aga see on lõputu tegevus," möönis psühholoog. Kuid ka teadlased peaksid olema selles aktiivsemad

Samas on raske ka mõne vandenõuteooria otseselt valeks kuulutamine. Iga sündmuse või tõekspidamise juures on alati küsitavusi. Appi tuleb falsifitseerimine. Esitletavaid teooriaid ja hüpoteese peab proovima enne nende tõena kuulutamist ümber lükata. Selle käigus tulevad tihti välja ka nende enda see olevad vead. Lihtsamatel, igavamatel ja õigematel selgitustel on sisemisi vasturääkivusi enamasti vähem.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: