Lapsevanemad pelgavad sageli, et noorte tulevikku võivad väärata juba aastate eest tehtud kasvatusvead. Ligi 3800 last hõlmanud uuring pakub nüüd mõningast lohutust. Kui viieaastane laps istus näiteks teleri ees üle viie tunni päevas, esines tal küll kümneaastaselt rohkem käitumisraskusi, ent mured hajusid sageli teismeeaks. Kehvem stardipositsioon ei vääna seega noore sotsiaalset arengut igaveseks.

Riigid ja lastearstid on jaganud juba aastakümneid soovitusi, mis toetuvad rangetele ajalistele piirangutele. Lähenemisnurk eeldab, et arenevale ajule mõjub ühtmoodi laastavalt igasugune digitaalne tegevus. Šoti teadlased eesotsas Fiona McQuaidiga Edinburghi Ülikoolist kutsuvad nüüd oma tulemuste valguses pöörama rohkem tähelepanu nüanssidele. Oluline on ka see, millised on peresuhted ja milline sisu ekraanilt vastu vaatab.

Teadlasrühm hindas laste emotsionaalseid ning sotsiaalseid oskusi viie-, kümne- ja viieteistkümneaastaselt. Uurijad küsisid vanematelt ja lastelt, kaua nad ekraanide ees aega veedavad, ning hindasid samaaegselt perede majanduslikku seisu ja koduseid reegleid. Niipea kui teadlased arvestasid analüüsis vanemliku soojuse ja koduse turvatundega, kadus otsene seos ekraaniaja ja noore käitumishäirete vahel peaaegu täielikult.

Teismeeas loeb ekraani taga istutud tundidest märksa rohkem see, mida noor seal päriselt teeb. Uurimisrühm küsis viieteistkümneaastaste noorte puhul eraldi, kas nad mängivad videomänge, suhtlevad sõpradega või vaatavad passiivselt videoid. Videomängud ja sõpradega peetud vestlused nõuavad ajult erisugust pingutust. Andmed näitasid, et kui noor mängib iga päev üle viie tunni videomänge, seostub see selgelt vaimse tervise halvenemisega.

Sotsiaalmeedia ja sõnumsiderakenduste mõju erines aga videomängudest diametraalselt. Teismelistel, kes kasutasid suhtlusrakendusi üks kuni kaks tundi päevas, esines uuringu põhjal vähem psühholoogilisi raskusi kui nende eakaaslastel, kes hoidsid ühismeediast täiesti eemale. Teadlased osutavad, et veebiplatvormid pakuvad murdeeas olulist tuge. Sõprade ja tuttavatega ühendust hoides on ta osa sotsiaalsest kogukonnast, mis kaitseb teda eraldatuse eest.

Uurimusega mitte seotud Bath Spa Ülikooli psühholoogia- ja kommunikatsiooniprofessor Pete Etchells rõhutas väljaandele Science Media Centre antud kommentaaris, et lapsed ei kasuta nutiseadmeid vaakumis. "Kodune elu mõjutab tugevalt seda, kaua noor helendavat ekraani vaatab, ning samamoodi kujundab ekraanilt nähtu noore peresuhteid," sõnas Etchells.

Sydney Ülikooli laste vaimse tervise professor Adam Guastella soovitas uute andmete valguses liigseid hirme maandada. "Lapsevanemad võivad siit järeldada, et hoiatused, justkui põhjustaks tehnoloogia ränki vaimse tervise probleeme, on enneaegsed," leidis Guastella. Kui noor tarbib veebisisu mõistlikult, ei kahjusta see vältimatult tema arengut. Peamine on pakkuda lapsele lisaks ka muid harivaid tegevusi.

Ajakirjas JAMA Network Open avaldatud teadustööl on vaatlusliku iseloomu kõrval siiski üks tugev ajastust tulenev piirang. Vaatluse alla võetud lapsed olid viieaastased 2009. aastal. Tollal ei leidunud poelettidel veel kaasaegseid tahvelarvuteid ja nutitelefonid polnud massidesse jõudnud. Lasteaialapsed lahutasid enda meelt peamiselt klassikalise televisiooniga.

Austraalia Lasteuuringute Instituudi autismiuuringute professor Andrew Whitehouse leidis, et ajalooline lõhe teeb tulemuste otsese tõlgendamise raskeks. "Uuring kirjeldab varajast lapsepõlve, mida tegelikkuses enam ei eksisteeri," rõhutas Whitehouse. Olulise vahena ei püüdnud klassikaline televisioon vaataja käitumist algoritmidega suunata. Tänapäevased seadmed disainiti seevastu kindla eesmärgiga noorte tähelepanu maksimaalselt köita ja hoida.

Uued soovitussüsteemid püüavad kasvatada pimesi videote vaatamisele kuluvat aega ega lähtu lapse eakohasest arengust. Vanade andmete pealt on seega keeruline ennustada, kuidas reageerivad algoritmidele tänased viieaastased.

Tuleviku rahvatervise suunised peaksid aga asjatundjate sõnul hindama ajakulu kõrval laiemalt sisu ja noorte elustiili. Selle asemel et pelgalt minuteid lugeda, soovitavad teadlased analüüsida, mida noored tegelikult veebis teevad. Samuti tasub uurida, kas õhtused nutiseadmed röövivad lastelt väärtuslikku und või segavad reaalset pereelu. Teadlaste sõnul täituvad lüngad teadmistes aga paratamatult suure viitega, sest isegi täna alustatud uuringute tegelikud tulemused selguvad alles kümne aasta pärast.