Ravi jäetakse tihti katki just seepärast, et inimeste enesetunne ei parane antidepressante võttes paari päeva jooksul. Küll aga jõuavad selle ajaperioodi jooksul avalduda kõrvaltoimed. „Antidepressandi efekt tuleb alles kolme, võib-olla nelja nädala pärast. See aeg tuleb lihtsalt üle elada ja selleks on teised ravimid, mis aitavad seda aega üle elada. Tundub nõme, et ravida ühe ravimi kõrvaltoimed teise ravimiga, aga see on praegu parim olemasolev valik,“ nentis Joller.

Teine levinud eksiarvamus on, et antidepressandid tekitavad sõltuvust. „Sõltuvust tekitab hoopis rahusti, mida tahaksid inimesed palju rohkem võtta. See annab kohe hea enesetunde. Kõik oleks justkui tore ja aitab, aga pärast tulevad suuremas masenduses jälle kõik sümptomid tagasi ja teinekord veel tugevamalt,“ selgitas arst. Rahusteid pikemat aega võttes tuleb võtta soovitud mõju saavutamiseks üha suuremaid doose.

„Antidepressant on palju palju parem valik. Ravi on küll pikk, minimaalselt kuus kuud, pigem aasta. [...] Inimene ise peab ka seal osalema, ainult ravimist ei aita,“ lisas Joller. Aju on aeglane õppija. Seetõttu võtab aega ka järelduseni jõudmine, et inimese normaalne seisund on olla rõõmsameelne.

Joller rõhutas, et perearstid tegelevad depressiooniraviga praktiliselt iga päev, mistõttu on neil selleks tavaliselt piisavalt kogemusi.„Mina väga palju ei saadagi psühhiaatri juurde. Saame ise hakkama. Vahel suunan edasi psühholoogi juurde, vahel alustame ravi,“ lisas perearst. Täpne ravi ja leitud lahendus sõltub inimesest endast. Kui inimene on selgelt millegi vastu, ei saa talle midagi peale sundida.

Samas tõdes Joller, et esimesena välja kirjutatud antidepressant ei pruugi töötada, soovitud tulemusi ei pruugi anda ka teine. Mõnikord tuleb kokku panna mitu ravimit. Paraku võtab mõju avaldumine taaskord aega paar nädalat. „Ravi alustamine ongi kõige raskem aeg. Kui ravi on juba olemas ja inimene võtab seda, ta on õppinud seda taluma ja talubki hästi, siis edasi on väga lihtne,“ laiendas perearst.

Õnneks on tema sõnul inimeste teadlikkus derpessiooni ja antidepressantide osas viimasel kümnendil paranenud. „Ikkagi paljud võtavad ja räägivad. Keegi tuttav võtab ja siis nad enam nii palju ei karda. Nad kardavadki ikka pigem sõltuvust. Aga kui me selle osa ära räägime, siis inimene tavaliselt enam väga ei pelga,“ laiendas Joller. Peljata ei tuleks ka ravi pikkust – tervise nimel on mõtet ikka pingutada.