"Me soovime tõesti, et need mitmekümned tuhanded inimesed, kes praegu kannatavad, saaksid abi," sõnas Oidermaa saates "Terevisioon". Teadlikkuse kasvatamiseks viib mittetulundusühing Peaasi.ee märtsi kuu vältel läbi sõeltestimist.

Kampaania käigus saadeti esimese sammuna testid laiali suurematele erasektori ettevõtetele ja riigiasutustele. Ligikaudu 1100 vastanust ületasid võimalikule depressioonile viitava lävendi umbes 45 protsenti vastanutest. Järgmisena on plaanis võtta eraldi ette õpetajad. Samuti saab täita testi Peaasi.ee veebilehel.

Oidermaa tõdes, et otsest diagnoosi test panna ei võimalda. "See test on üks viis teavet anda inimesele ja panna teda mõtlema selle peale, kuidas on tema enesetundega viimaselt ajal olnud. See on igaühe enda otsustada, kuidas ta vastab, kuid selle testi puhul on tõesti teada, et see aitab ikkagi ennustada depressiooni olemasolu," laiendas psühholoog. Tulemusest lähtuvalt saab vastaja otsustada, kas tal on tarvis täiendavat abi.

Üheks tõsisemaks sümptomiks loetakse tavaliselt surma- ja enesetapumõtteid. "Erasektori tulemustest tuli välja, et umbes viiendik mõtleb aeg-ajalt surmamõtteid ehk see võib olla üsna tavaline, et inimene mõtleb elu ja surma peale," märkis Oidermaa. Ohumärgiks muutub see siis, kui need kombineeruvad teiste depressioonisümptomitega.

"Depressioon on küllalt selline sagedane haigus. See ei ole ikka päris selline, et see on ainult peas kinni või moesõna. Kui võtta üks täiesti hästi toimiv edukas ettevõte ja võtta sealt inimesed kokku, siis päris suurel hulgal inimestest on depressiooni sümptomeid. See tundub, et on fakt," nentis psühholoog.

Sarnaselt teistele vaimse tervise probleemidele on tarvis depressiooni tekkimiseks mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemist – oma roll on nii lapsepõlvetraumadel kui ka üldisel elustressil, sageli kurbadel sündmustel, näiteks lähedase surmal.

Depressioonitesti täitmiseks klõpsa lingile.