Perearst Maie Türkson tegi tänavu uuringu Eesti erakorralise meditsiini osakondades. Selle tulemused näitasid, et viimase tööaasta jooksul oli enamus (91%) õdedest saanud sõimata või ebameeldivaid märkusi patsientidelt või nende lähedastelt, 61% sattunud füüsilise rünnaku ohvriks ja 36% kogenud seksuaalset ahistamist.

Tootmises on töökiusamise ilminguks liialt suur töökoormus, lepinguline ja emotsionaalselt pingeline töö, aga ka töösuhete ebakindlus ja hirm töökoha kaotuse ees. Tööandjate hulgas on üha enamlevinud seisukoht, et kõik nõutavad tööd tuleb ära teha nn optimaalse töötajate hulgaga – selline tööstiil põhjustab ligi poolte töötajate hulgas depressiooni ja läbipõlemist, selgub Türksoni uuringust.

Videos räägib Maie Türkson olukordadest, kus meditsiiniõed on sattunud ähvarduste ohvriks ning kuidas sellega siis edasi toimitakse:

Kas teadsite, et:

• Kõige enam kogevad tööl vägivalda 18-25aastased ning 56-70aastased.
• Noored satuvad kiusamise ohvriks, kuna ei oska toime tulla konfliktsete olukordadega.
• Töövägivalla kogemine sõltub ka perekonnaseisust.
• Enam kogevad tööl vägaivalda lesetunud ning vallalised inimesed. See võib olla tingitud asjaolust, et üksikute inimestena tajuvad nad töövägivalda teravamalt kui pere ja lähedastega suhetes olevad inimesed.

Eesti maaülikooli ergonoomika professori Eda Merisalu sõnul sõltub ettevõtete edukus suuresti usalduslikest töösuhetest ning heast juhtimis- ja ohutuskultuurist. Töökeskkonnas tuleks enam tähelepanu pöörata psühhosotsiaalsete riskide, tööstressi ja töövägivalla ära hoidmisele.

„Eesti tööelu-uuringud on käsitlenud töövägivalda kui diskrimineerimist ja alati konfliktiga seotud ilmingut,“ rääkis professor Eda Merisalu.

Rääkides uuringute tulemustest, lisas ta, et töökiusamist esineb Eestis 40% töötajate hinnangul sagedamini juhtide poolt. Diskrimineerimist on kolmandikul juhtudest raporteeritud seoses ebavõrdse tööülesannete ja palga jaotusega, aga ka vähese tööalase info kättesaadavuse tõttu.

„Töötajatest 2/3 ei saa kaasa rääkida ettevõtte tegevusplaanides, pooled täiendõppe küsimustes ja kolmandik ohutusalastes ning töö- ja puhkeaja korraldust puudutavates küsimustes,“ täpsustas Merisalu.

Videos selgitab Eda Merisalu põhjusi, miks töövägivalda Eestis sedavõrd palju esineb: 

Professori sõnul on töövägivalda 2015. aastal oma doktoritöös uurinud TÜ teadur Merle Tambur, kes tõdes, et ligi pooled uuritud ei teadvusta töövägivalda ning vaid neljandik töötajatest kogeb töökiusamist. Sageli valitseb nn vaikne hirm või töökiusamist ei tunta ära. Samuti ei pruugi ka kiusaja ise endale tunnistada, et on tekitanud kaastöötajale psühhotrauma.

Lugemissoovitus | Doktoritöö: töökiusamine on Eestis tõsine probleem

Eda Merisalu tõstis esile, et doktoritöös tõstatub töökiusamise peamise põhjusena negatiivset käitumist salliv töökultuur.

„Kiusaja on sageli kade eduka, iseseisva ja populaarse töötaja peale. Ohver lükatakse sotsiaalsesse isolatsiooni. Stressisündroom püsib kaua ja lõpuks kaob ka motivatsioon,“ lisas ta. Tamburi tööst selgub, et enam on töövägivald levinud meditsiinis, hariduses, teeninduses, transpordis ja tootmises.

Professor Merisalu sõnul ei ole Eestis kahjuks seni olemas riiklikku tegevusprogrammi tööstressi ja -vägivalla ennetamiseks. „Kuigi Euroopa Liidu tasandi sotsiaalpartnerite raamleping tööstressi juhtimiseks anti Brüsselis välja 2005. aastal ja raamkokkulepe ahistamise ja töövägivalla kohta 2007. aastal, pole Eesti tänaseni neid lepinguid allkirjastanud,“ rääkis Merisalu.

Ta lisas, et siiski on 2017. aastal jõustunud karistusseadustiku paragrahvid, mis puudutavad trahvinõuet (300 eurot) juhtudel, kui on eksitud soolise võrdõiguslikkuse suhtes, tunnistust leidnud seksuaalne ahistamine või isiku ründamine geneetilise häire tõttu. Praegu on ILO (International Labor Organisation) välja töötamas töövägivalla juhtimise uut juhendit.

Düsseldorfis toimunud laiaulatuslik kaubandusfoorum keskendus tööohutuse, turvalisuse ja tervise teemadele. Professor Eda Merisalu tegi konverentsil ettekande töövägivalla uuringutest Euroopas ja Eestis.