"Teame teaduspõhiselt väga hästi, et psühhoteraapiast ja erinevatest ennetusmeetmetest on tõesti kasu. Kuid üheseid ja sõltumatuid tõendeid selle kohta, kui kasulik see kõik majanduslikult on, pole paraku sedavõrd palju," nentis sotsiaalpoliitikaprofessor. Teisisõnu võib kulutõhususe arvutustes määramatuse tõttu tulemus kordades erineda.

Välja võib tuua mitu põhjust. Esiteks on uuritud Euroopa riikides võrreldes Ameerika Ühendriikidega meetmete mõju suhteliselt vähe. "Seejuures viiakse uuringuid läbi enamasti suurkorporatsioonides. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes pole seda tehtud aga peaaegu üldse. Seda põhjusega – ettevõtetel napib taoliste meetmete juurutamiseks seotud alginvesteeringuks tavaliselt vaba raha," viitas Knapp. Täiendava põhjuse ettevaatlik olla annavad huvirühmade läbiviidud uuringud, kes pakuvad ise teraapiateenuseid.

Sellele vaatamata rõhutas professor, et kulutõhususe arvutustes teenivad sekkumismeetmed end reeglina tasa. Lisaks pole töökultuuri muutmine ja inimeste vaimsete probleemide osas harimine sedavõrd

"Töökohal vähemalt aasta jooksul rakendatavad meetmed, nagu teadlikkuse kasvatamine ja tugiprogrammid, toovad sõltuvalt meetmest iga investeeritud euro kohta tagasi enam kui viis eurot. Kasulikku mõju võib näha juba esimese aastaga," sõnas Knapp: "Tsiteerides ühte Kanada suurärimeest: ma ei ole oma töötajatele mõeldes hea samariitlane ega altruist, vaid tahan lihtsalt rohkem kasumit teenida".

Vaimse tervise mõttes heal järjel olevad inimesed teevad rohkem tööd, pakuvad innovaatilisemaid lahendusi ja nendega juhtub vähem õnnetusi.

Samas võib mõista tema sõnul ka poliitikuid, kes vaimse tervise edendamisse riigi tasandil eriti panustada ei taha. Hakatuseks puudutavad sellega seonduvad kahjud otseselt indiviide, mitte ühiskonda laiemalt. „Tehtavate kulutuste mõju avaldub hoopis teises paigas, kus need tehti. Paraku koostatakse ministeeriumite eelarveid tihti silotornidena. Igaüks võitleb enda eest ja valdkondade ülest koostööd on ja suure plaani nägemist vähe,“ lisas Knapp. 

Lisaks on ettevõtte töökliima parandamiseks tehtavad investeeringud mõju avaldumise kiiruse poolest pigem erand kui reegel. „Poliitikud ei näe selles vallas tehtud tehtud otsuste mõju enamasti enda valimistsükli lõpuks ei näe ja sellega loorbereid ei lõika,“ nentis professor.

Siinkohal tõi Knapp näitena hilisest teismeeast tekkida võivate psühhooside ennetamise. Tegu on kriitilise eluperioodiga, kus võib haiguse tõttu koolist või ülikoolist puudumine takistada ametiredelil edasijõudmist terve ülejäänud elu. Sellega väheneb ka tema pooltelu jooksul genereeritav lisandväärtus. Majandusinimesena ja pragmaatiliselt mõeldes võib öelda sarnast enesetappude kohta. Lisaks isiklikule tragöödiale on tegu riigi jaoks raisku läinud investeeringuga.

Kuigi valdkonda võiks ja tuleks täiendavalt panustada, on toimunud maailmas ka mitmeid positiivseid nihkeid. "Valehäbi ja stigmat tuntakse võrreldes 30 aasta taguse ajaga ikka märksa vähem ning me ei pista neid vaimsete häiretega sedavõrd kergelt silma alt ära kuskile kinnisesse asutusse. Ja juba see, et me sellest praegu nii avalikult räägime, on märk ühiskonna küpsusest," mõtiskles Knapp.