Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Depressioon mõjutab naiste ja meeste ajusid erinevalt

Depressioon võib olla laastav
Depressioon võib olla laastav Autor/allikas: Wikimedia Commons

Teadlased uurisid depressiooni all kannatavate teismeliste poiste ja tüdrukute ajusid ning leidsid, et nende ajud reageerivad erinevalt. See teadmine tähendab, et ka nende ravile tuleks seega läheneda soopõhiselt ehk neid tuleks ravida erinevalt.

Ühendkuningriigi ja USA teadlaste koostöös valminud uuringu tulemused näitasid depressioonidiagnoosiga teismelistele rõõmsaid või kurbi sõnu ning samal ajal tegid nende ajust pildi fMRI ehk funktsionaalse magnetresonantskuvamisega.

Eelnevalt oli katsealustele näidatud sõnu ning nad olid need enda jaoks kategoriseerinud vastavalt rõõmsateks või kurbadeks. Eesmärk oli vaadata, milliseid reaktsioone ning millistes ajuosades need pildid esile kutsuvad.

Selgus, et poiste ja tüdrukute ajudes tekitas see reageeringu erinevates ajupiirkondades. See tähendab, et poisid ja tüdrukud kogevad ilmselt depressiooni erinevalt. Sellest lähtuvat tuleks ka neil depressiooni ravida lähtuvalt nende soost.

15. eluaastaks on tüdrukutel kaks korda suurem tõenäosus kannatada depressiooni all kui poistel. Selle taga on terve hulk erinevaid võimalikke põhjusi nagu ettekujutus ja hinnang oma kehale, hormonaalse tasakaalu kõikumine ja geneetilised mõjurid, viimased võivad olla ka pärilikud.

Nii nagu on sugudevahelised erinevused depressiooni avaldumisel, on erinevused ka selles, milline on depressiooni „nägu“. Kui meeste depressioon kestab tavaliselt pikka aega, siis naistel on see „sinusoidne“ ehk lööb välja periooditi mõne aja tagant.

Kuna naistel esineb depressioon lainetena, on selle tagajärjed enamasti leebemad. Meestel kujuneb depressiooni tagajärjel aga sagedamini välja sõltuvushäireid või jõutakse raskematel puhkudel ka endalt elu võtmiseni.

Enamik teadusuuringuid on seni aga olnud rohkem naiste-põhised, kuna neil esineb depressiooni lihtsalt rohkem. Samas on enamik ravimeid töötatud välja just nende uuringute põhjal, seega lähtudes naistest. Just see ärgitas aga Cambridge'i teadlast Jie-Yu Chuangi koos kolleegidega depressiooni erinevat mõju meestele ja naistele.

Siiski, selleski uuringus oli rohkem tüdrukutest katsealuseid: vabatahtlike uurimisaluste hulgas oli depressiooni all kannatavat 82 tüdrukut ja 24 poissi, kontrollgruppi kuulus 24 tervet tüdrukut ja 10 poissi, kõik vanuses 11–18 eluaastat. Uuring on aga üks neist viimase aja teadustöödest, mis osutavad üha enam vajadusele uurida taolisi haigusi soopõhiselt.

Uuring ilmus ajakirjas Frontiers in Psychiatry.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: