Teaduspõhine test: mida tead depressioonist? ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PA WIre/Scanpix

Märtsi alguses avaldatud Eesti tervisepoliitika analüüsi vahearuanne maalis sünge pildi – vaimsete probleemide osakaal liigub jõudsalt ülespoole. Toome näite – psüühikahäirete tõttu määrati püsiv töövõimetus 2015. aastal 2300 inimesele, kellest enamus olid alla 44-aastased.

Üks levinumaid vaimseid haigusi on depressioon. Haigekassa auditist selgus, et 2013. aastal diagnoositi depressiooni haigusjuhte ligi viiendiku jagu rohkem kui 2000. aastal.

Aga mis üldse on depressioon?

See on meeleoluhäire, mida iseloomustab alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine.

Enimlevinud põhjused on näiteks stress, trauma, pikk lein, vägivald, muutused aju keemilises tasakaalus, hormoonid, ravimid ja pärilikkus.

Põhjuseid on aga veelgi. Tartu ülikooli tudengid analüüsisid Euroopa Sotsiaaluuringu 2014. aasta andmeid ning koostasid selle põhjal testi, mis laseb oma teadmised proovile panna. Kui hästi tunnete depressiooni?

Andmeid analüüsisid Tartu ülikooli tudengid Marit Sukk ja Merlin Nuiamäe kodutööna kursusel Andmete esitamine ja tõlgendamine.

Toimetaja: Marju Himma



Rein Ahas.
Novaatori järelhüüe professorile

Rein Ahas, elu tulevikulinnasNovaatori järelhüüe professorile

“Tulevikulinn on see, mis tõmbab ligi talente. Need on justkui talentide linnad – talendid lähevad sinna, sest seal on parim elu- ja loomekeskkond,” kirjeldas Tartu ülikooli inimgeograafia professor Rein Ahas möödunud suvel, kui jalutasime ringi Tartus rahvusarhiivi vastavalminud majas. Selle sama maja töötajate liikumismustrite muutust oli Ahase töörühm äsja uurinud.

Els Heinsalu

Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu

EV 100. aastapäeva puhul iseloomustab sel nädalal iga päev üks Eesti teadlane mõnda oma hinnangul Eesti teaduse jaoks tähendusrikast sündmust, nähtust või isikut. Keemilise ja bioloogilise füüsika Instituudi vanemteadur, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu räägib Eesti teaduse vabanemisest.

Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: