Isegi kui inimese käest tema stressitaseme kohta otse küsida ja isegi kui ta sellele küsimusele ausalt vastab, ei saa me tegeliku stressitaseme kohta nii usaldusväärset teadmist kui inimese sõnavalikut jälgides.

Arizona ülikooli psühholoog Matthias Mehl ja ta kolleegid palusid 143 katseisikul kanda kaasas helisalvestusseadet, mis kahe päeva jooksul iga mõne minuti järel salvestas natuke, mida ta rääkis.

Nad võtsid katseisikutelt ka vereproove ja analüüsisid, kuidas olid vere valgelibledes aktiveerunud mõned stressiga seonduvad geenid. See näitas üsna objektiivselt ära, kui palju inimestel parajasti stressi oli.

Saadud andmeid analüüsides avastasid Mehl ja kolleegid, et mida kõrgem oli olnud inimese stressitase, seda rohkem hakkas ta kasutama selliseid sõnu nagu really või incredibly. Eesti keeles tähendavad need sõnad tõesti või tegelikult ja uskumatult. Need on Mehli ja kolleegide sõnul emotsionaalsust väljendavad sõnad, mida hingelise erutuse puhul tõesti võidakse rohkem tarvitada.

Teiseks panid teadlased tähele, et stressis katseisikud kasutasid vähem mitmuse kolmanda isiku asesõnu nagu they ja their ehk nemad ja nende. Ka see on loogiline, tõdevad nad, sest kui inimene tunnetab ohtu, siis keskendub ta välismaailmale ja teistele inimestele vähem kui muidu.

Mehl ja kaasautorid kirjutavad sellest Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.