Claus Lamm ja ta kolleegid tegid katseid, milles tekitasid kõigepealt katseisikutele väga pingelise ehk stressirohke olukorra. Selleks anti neile lahendada väga keerulisi ülesandeid, lahendamiseks anti väga lühike tähtaeg ja kõigele lisaks halvustati neid seejuures ka edasijõudmatuse pärast.

Seejärel näidati katseisikutele fotosid sellest, kuidas inimese käele tehti valusaid meditsiiniprotseduure. Katseisikuil paluti patsiendi valu elavalt ette kujutada. Kogu selle aja jälgisid teadlased katseisikute ajuaktiivsust ka funktsionaalse magnetresonantskuvamise meetodil.

Selgus, nagu Lamm ja kaasautorid ajakirjas Social Cognitive and Affective Neuroscience kirjutavad, et pingelisse olukorda seatud katseisikutel aktiveerus teistele kaasa elamise ehk empaatiaga seonduv neuronivõrgustik valusate meditsiiniprotseduuride fotode peale märksa rohkem kui kontrollrühma liikmetel. See viitabki üsna otseselt, et pingeseisund ergastab inimesi rohkem kaasa elama ka kaasinimeste kannatustele.

Huvitav oli aga ka see, et kui teadlased ütlesid katseisikutele, et inimesed, kellele piltidel meditsiiniprotseduure tehti, olid saanud tuimastust, siis empaatiavõrgustik sellest vähem ei aktiveerunud. See näitab Lammi arvates, et pingeseisundis inimeste analüüsivõime siiski nõrgeneb.