Kasumit jahtivad Hiina ettevõtjad jälgivad alluvate ajuaktiivsust ({{commentsTotal}})

Tööandjad saavad teada, mis inimeste kolju sees toimub.
Tööandjad saavad teada, mis inimeste kolju sees toimub. Autor/allikas: arselectronica/Creative Commons

Hiina ettevõtetes ja avalikus sektoris kasutatakse üha sagedamini ajutegevust jälgivaid mütsikesi, mille põhjal muudetakse inimeste tööülesandeid ja saadetakse neid isegi paariks päevaks puhkama, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Hiinat peetakse põhjusega ebatavaliste ehk normaalsust üllatavate juhtumite maaks. Hiljuti märkas juhuslik restoranikülastaja ühe einestava kliendi laual omapärast kiige moodi liikuvat telefonihoidjat. Hiljem sai ta teada, et tegemist on paljudes uuemates telefonides leiduva sammulugeja funktsiooni abistava seadmega. Klient, kes parajasti einestab, saab samal ajal registreerida telefoni mitme kilomeetri jagu samme. Kellele jääb selle idee loogika mõistmatuks, võivadki rahulduda Hiinale omapärase teistmoodi mõtleva maailmaga. Väidetavalt on taolised seadmed seal suhteliselt levinud.

Vahest leiab tulevikus mõttelise restorani laualt inimese pea. Sellele on omakorda pähe pandud elektroodidega varustatud müts. Taolise arengu põhjuse leiab juba levima hakanud praktikast, milles kannavad töötajad tööajal juba mainitud elektroodidega varustatud mütsi. Eesmärgiks on registreerida aju elektrilise aktiivsuse sobivust normidele.

Tehniliselt on kantav elektroodidest müts kerge ja mahub tööga seotud peakatte alla. Lisaks elektroodidele on mütsikeses traadivaba andmevahetuse moodul ja väike toiteplokk. Koljupinnalt kogutavad andmed edastatakse ettevõtte kesksesse arvutisse, kus analüüsib tarkvara iga töötaja signaalide põhjal tema meeleolu. Muu hulgas hinnatakse, kas töötaja on väsinud, rusutud või on oodata impulsiivse agressiivsuse episoodi.

Mõnes ettevõttes on taolist juhtimisvõtet rakendatud juba mitu aastat. Tulemustega ollakse rahul. Näiteks väidetakse suure elektrivõrgu haldamisega tegeleva ettevõtte puhul, et tänu 40 000 töötajaga seotud riskide ennetamisele on kasvanud firma käive paar miljardit jüaani ehk umbes 300 miljonit eurot.

Töötajate kolju pinnalt ajus toimuva kohta kogutavate signaalide abil loodud emotsionaalse seisundi jälgimise põhjal juhitakse individuaalseid puhkepause, korraldatakse ümber töövooge, muudetakse tööülesandeid, püütakse vähendada stressi jne. Töötajate heaolu pole omaette eesmärk. Ettevõte vastutab päeva lõpuks kasumi ja seda tagava tootlikkusega.

Seoses 5. maile sattuva Karl Marxi sünnipäevaga väärib meenutamist poliitilise ökonoomia kriitikas mainitud tähelepanek, et kapitalistlike tootmissuhete tingimustes on palgatöölised sunnitud müüma oma tööjõudu tootmisvahendite omanikele. Kui Marxi ajal tööline müüs ehk võõrandas kapitalisti käsutusse peamiselt oma ihu rammu ja hiljem vaimset väge, siis tänu tehnoloogia arengule pannakse letti ka tunnete maailm. Seega pole tegemist sotsiaalse heaoluteenuse, vaid tööprotsessist kasumlikkuse maksimeerimise loomuliku arenguga.

Kirjeldatud arengut on keeruline kontrollida, sest sama tehnoloogiat kasutatakse ja selle kaudu vääristatakse seda väljaspool tootmisettevõtteid. Näiteks rakendatakse aju elektriliste signaalide põhjal emotsionaalse seisundi hindamist kiirrongide juhtidel õnnetuste riski vähendamiseks. Samuti leidub näiteid ajus toimuva jälgimisest tervishoiutöötajate seas, kus on samuti eesmärgiks vigade minimeerimine. Sama tehnoloogia on kasutusel ka Hiina sõjaväes. Viimane kinnitab seika, et rakendatava tehnoloogia taga on riik.

Keeruka süsteemi rakendus võib olla üllatavalt lihtne. Kui näiteks kasutaja peas hakkab müts põlema, õigemini kui süsteem edastab ohuteate, teeb töödejuhataja töötajale ettepaneku võtta päev puhkust või siirduda ajutiselt mõnele lihtsamale tööle. Ridade vahelt võib seega välja lugeda, et kogutavate signaalide põhjal moodustub õigusliku jõuga otsus, kui selle põhjal võib tööandja anda töötajale puhkepäeva.

Eriti huvitav oleks teada selle otsuse suhet palka. Kui palk hakkab kannatama tänu pähe tungivatele tujudele, on oodata kahte arengut. Ettevõtte omanik toetab tehnoloogia jätkuvat arendamist, kuna selle tõhusam kasutamine aitab kulusid vähendada. Samal ajal sünnib kontraproduktiivne areng, mis toodab palgasaaja huvisid kaitsvaid signaale genereerivaid libapäid. Neid võib kunagi tulevikus kohata siis mõnes Hiina restoranis tööajal einestava kliendi laualt.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: "Portaal"



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: