Mõnes koolis ei tohi lapsed telefone kasutada. Keeld kehtib nii tundide kui ka vaheaegade ajal. Kui keegi jääb telefoni kasutamisega näiteks WC-s vahele, siis aparaat konfiskeeritakse ja õpilane saab karistada. Taoliselt kirjeldas oma kooli korda üks Prantsusmaa õpilane. Kõikjal selline drastiline keeld ei kehti. Järgmisest õppeaastast olukord muutub. Kõik sealsed koolid peavad tagama, kuni gümnaasiumi astmeni, et kooliaeg oleks telefonist vaba periood. Tõenäoliselt on see laste elus ainuke selline periood.

Omal ajal püüti sarnaste keeldudega hoida lapsi suitsetamast. Koolis aeti nurgatagustes taga võimalikke patustajaid. Uudne meede ei võrdsusta nuitelefoni suitsetamisega, aga midagigi ärevust põhjustavat võib taolisest korraldusest välja lugeda. Meie riigis olulise tähendusega tiigrihüppe algatus aitas kaasa arvutitarkuse levikule noorte seas. Seda peeti oluliseks.

Samal ajal ei peetud telefoni kuigi tähtsaks. Oli see ju peamiselt helistamise vahend. Üllataval moel – kui arvuti kombineerus telefoniga, hakkas tiigrihüppe hüve kaduma ja asemele ilmusid hurjutamist tiivustavad pahed.

Emmanuel Macron lubas presidendivalimiste ajal hoolitseda, et nutitelefonid ei teeks lastele liiga. Nüüd jõudis kätte aeg valijatele antud lubadus teoks teha. Väljapakutud seaduseelnõu peaks muutma Prantsusmaa umbes 5300 kooli kodukorda alates uuest õppeaastast. Eelkoolist kuni gümnaasiumi alguseni ehk kuuendast umbes viieteistkümnenda eluaastani võivad lapsed telefoni küll kooli kaasa võtta, aga kooli ajal on nende kasutamine keelatud. Erandjuhud võivad olla seotud kooliülesannete täitmise ja kiireloomuliste hädaolukordadega.

Lihtne lubada, raske teostada. Keegi ei tea, kuidas peaks regulatsioon praktikas ellu viidama. Ülesande praktilised asjaolud delegeeritakse koolidele. Näiteks pole teada, kas laps peaks koolipäeva alguseks telefoni loovutama, kuhugi ära panema või välja lülitama, et siis päeva lõpus protsess tagurpidi läbi käia.

Isegi kui eesmärk on üllas, levib pessimism just õpetajate seas, kes ei usu kava õnnestumisesse. Nad kardavad, et teooria ja praktika kulgevad isepäi. Näiteks segaks telefonide väljalülitamine kiireloomuliste olukordade lahendamist, ära panemine eeldaks turvalist hoiukohta ja loovutamine tähendaks koolile suurt halduskoormust. Keskmiselt on sealsetes koolides 500 õpilast, enamusel kaasas telefon või kaks ning koolikotis on veel tahvelarvuti.

Paljud koolid asuvad vanades linnaosades. Nende hooned on samuti vanad, mis antud juhul tähendab piiratud ruumiprogrammi, kuhu on keeruline lisada ruumi umbes 500 telefoni hoiustamisele koos kooli alguse ja lõpu tunglemise minimeerimiseks piisava ligipääsuga.

Kui koolilapsed välja jätta, leiab telefonikeelu kavale mitmeid pooldajaid. Sealhulgas lapsevanemate seas, kes usuvad samuti, et võsukesed kooliajal ei peaks telefone kasutama. Samas peavad lapsed kooli mineku ja sealt koju saabumise ajal vanemad oluliseks, et laps on helistamiseks kättesaadav. Haridusminister põhjendab seadust lisaks õppimist segava teguriga rahvatervise nimel võitlemisega, sealhulgas rõhutades sõnumi saatmist peredele, et vähemalt kool hoolib lastest.

Pole välistatud, et saabumas on telefonidest hoidumise ajastu. Osaliselt rohkem moe ja sotsiaalse reaktsioonina senisele võidukäigule, mis segunevad tõsisemate argumentidega. Näiteks aitavad nutiseadmed tungida tööl vaba aja tsooni. Siingi on prantslased teistest ees seadusega, mis keelab pärast tööaja lõppu töiste meilide saatmise. Samuti kasvavad kriitilised hoiakud sotsiaalmeedia loodud kunstlikust sõltuvusest, mille sotsiaalsed ja individuaalsed tagajärjed võivad osutuda seni teadvustatust oluliselt tõsisemateks, seda eriti laste seas.

Viimasel ajal on hakatud taaskord rohkem rääkima ning tegutsema seoses mobiilsete seadmete kiirgusohuga. USA California osariigi rahvatervise amet avaldas äsja ametliku hoiatuse, milles soovitatakse kõigil nutitelefonide kasutust vähendada ja mittekasutuse ajal hoida seade võimalikult kaua endast eemal.

Uue hoiatuse taustal on kohtuvaidlus telefoni kiirguse uurimist puudutava materjali avalikustamise üle. Sellega jõuame Prantsusmaale tagasi, sest telefoni ümbritsevate vaidluste keskseks küsimuseks paistab olema ohu määramatus, mis kutsub siis omakorda ametnikes esile Blaise Pascali’ argumendi jumala olemasolu kohta. Pascal leidis, et parem on uskuda. Kui jumalat pole, siis ei juhtu sellest midagi. Kui on, siis teebki õigesti.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.