Kaido Höövelson teatas 2005. aastal antud intervjuus, et ta tahab saada yokozunaks, kuna yokozuna on Jaapanis jumal. Yokozuna on sumamaadluse suur meister. Meistri staatuse saavutamine on erakordselt raske. Viimase paarikümne aasta jooksul polnud selle tiitlini jõudnud ükski jaapanlane, kuni lõppeva aasta jaanuaris tähistati üle tüki aja esimese oma maa mehe pääsemist suurte meistrite sekka.

Suurelt meistrilt eeldatakse eeskujulikku käitumist. Seda võiks nõuetest pidada kõige lihtsamaks. Kuigi pole sugugi garanteeritud, et see kõigil õnnestub. Suurimaks väljakutseks võib siiski pidada rasket treeningut. Koguka keha omamisest rikishi ehk sumoka nime kasutamiseks ei piisa. Suurt keha vintsutatakse intensiivse ja mahuka treeningprogrammiga, kuni jõulise nõtkuse saavutamiseni. Siis lubatakse ta osalema jonokuchi’il – madalaima astmega võistlustel.

Sellele järgneb vaevaline tee läbi veel kahe kasvava raskusastmega divisioni, kuni jõuab rikishi sekitori tasemele ja tal on õigus saada esimest korda maadlemise eest palka. Tee sekitori tasemele tähendab lisaks treenimisele olla teenriks nii parematele maadlejatele kui ka maadlusklubile ehk sumo-beya’le.

Kindlasti on see kõik kehaliselt ja vaimselt väga raske. Kahjuks jäi Kaido eesmärk saavutamata ja ta lõpetas oma karjääri yokozunast aste all özeki tasemel suure koormusega seotud tõsiste vigastuste tõttu. Kehalise ja vaimse treeningu ning kannatuste kõrval väärib tähelepanu veel üks erakordne väljakutse.

See on umbes 20 000 kilokalori suurune kogus toitu mis tuleb traditsiooniliselt sisse vitsutada kahe umbes 10 000 kcal suuruse söömaaja sees. Esimene eine on kell 11 ja teine õhtul kell 18. Meie kui tavalised inimesed sööme umbes kümme korda vähem. Tüüpiline rikishi kaalub üle 150 kilogrammi. Yokozunade seas on mitmeid kõvasti üle 200 kiloseid maadlejaid.

Öeldu üle järele mõeldes võiks selles sajandite pikkuses rituaalses teineteise väljakult välja trügimises osalejaid pidada idamaise kultuuripärandi mõjul vaoshoituteks, tülinorijaid hirmutava rammu tõttu rahulikeks ja heast toitumisest tulenevalt leebeteks. Raevukat pingutust nõudev vastasega kohtumine võtab vaid mõned sekundid.

Ometi tabas Jaapani sumokultuuri tõsine kriis, kui üks hetkel neljast valitsevast yokozuna’st – 33-aastane Mongoolia päritolu Harumafuji teatas, et katkestab ühe viimastest käesolevasse aastasse jäävatest sumoturniiridest. Võimalik, et ta peab lisaks lõpetama eduka karjääri. Pikk ja raske tee saab ootamatu ning kurva lõpu. Põhjuseks on mehe suhtes algatatud juurdlus. Oma sumoklubi meistri, oma klubi, Jaapani Sumoliidu ja ühe teise sumoklubi meistri aadressil esitatud vabandused teda häbistavast saatusest ei päästa. Häbi on jaapanlaste üks suurimatest patukoormatest.

Lugu leidis aset eelmisel kuul. Ühe piirkondliku sumoturniiri käigus juhtus õhtuse söögikorra ajal konflikt teise sumoklubi maadlejaga, tasemelt madalama, 27-aastase Takanoiwa’ga. Seoses sumomaadlejate söögikorraldusega jäi varem mainimata, et sellesse kuulub iga kord nn tühjade kaloritena umbes neli liitrit õlut.

Seoses käimasoleva turniiriga oli sel korral Harumafujil ja tema klubikaaslastel suurem rõhk tühjadel kaloritel ning see kajastus meeste meelelaadis. Kuna söögikohas viibis teistegi sumoklubide liikmeid põhjustas noorema ja nõrgema tasemega maadleja vähest lugupidamist näitav käitumine kohalviibinutest kõrgeima reitinguga Harumafujis sedavõrd suurt pahameelt, et ta läks kolleegile kallale. Konflikti tulemusel sai Takanoiwa peapõrutuse, tal tekkis koljumõra ning ta sai terve rea muid haiglasse viinud vigastusi, mille tõttu ei saanud ta turniiril jätkata.

Niipea kui levis kuuldus, miks on sunnitud Takanoiwa turniiri pooleli jätma, tabas vägivallatsejast Harumafujit avalik põlgus. Ta lahkus turniirilt ja tõenäoliselt peab ta karjääri Jaapanis lõpetama. Kelles küdeb rahutu küsimus, kuidas on see kõik seotud tehnoloogiaga, siis väidetavalt oli Harumafuji ärrituse põhjuseks noorema sumoka keskendumine oma telefonile. Püüa sina siis seda oma seltskonnas mitte teha. Pisike telefon võib murda isegi sumo yokozuna.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.