Kuid nüüd tegi Ameerika Ühendriikides asuva Los Angelese California ülikooli teadlane Carolyn Parkinson koos kolleegidega katseid 42 üliõpilasega, kõik ühe ja sama ülikooli esimese aasta tudengid. Teadlased näitasid katseisikutele mitmesuguseid videoid, ise samal ajal vaatlusseadmega nende ajutegevust jälgides.

Katseisikud, nagu inimesed ikka, reageerisid videotes näha olnule mitut moodi: kellele näiteks meeldis mõni tundeline stseen väga, kelle arvates oli see täielik jama.

Reaktsiooniga käis mõistagi kaasas ka teatav ajuaktiivsuse muster. Kuid neil üliõpilastel, kes olid omavahel sõbrad, oli see muster üksteisega sarnasem, kui neil, kes nii suured sõbrad ei olnud. Eriti selgelt ilmnesid sarnasused neis ajupiirkondades, mis tegelevad tähelepanu, emotsioonide ja keelega.

See ilmnemine oli lausa sedavõrd selge, et nagu Parkinson ja ta kolleegid ajakirjas Nature Communications kirjutavad, võiks ajupildi järgi üsna kindlalt öelda, kas kaks inimest on omavahel sõbrad või mitte.

Arvatavasti kujuneb see sarnasus mõlemal võimalikul viisil: me sõbruneme kergemini inimestega, kes mõtlevad meiega ühtemoodi, ja kui me juba sõbrad oleme, siis seda enam meie mõtlemine veelgi ühemat moodi läheb.