Ajuaktiivsus aitab märgata uimastite kütkesse jäävaid teismelisi ({{commentsTotal}})

Funktsionaalse magnetilise resonantsi kuvamisega ehk nn fMRI meetodiga saadud pilt aju aktiivsusest.
Funktsionaalse magnetilise resonantsi kuvamisega ehk nn fMRI meetodiga saadud pilt aju aktiivsusest. Autor/allikas: arselectronica/Creative Commons

Teismeliste uimastikasutust 16-aastasena on võimalik ette ennustada juba paar aastat varem lindistatud ajuaktiivsuse põhjal. Töörühm loodab, et riskirühma kuuluvate noorukite varakult märkamine aitab ennetada halbu harjumusi ja probleemset käitumist juba eos.

"Uudsuse ja elamuste otsimine iseeneses pole halb. See kannustab innovatsiooni ning julgustab noori otsima oma potentsiaali realiseerimiseks uusi võimalusi. Tegu on tegelikult vägagi kasuliku iseloomuomadusega. Halvematel päevadel võib see viia vastutustundetu autojuhtimise või peol uimastite tarbimiseni," nentis uurimuse juhtivautor Brian Knutson, Stanfordi psühholoogia ja neuroteaduse professor, ERR Novaatorile antud intervjuus.

Uimastitega seonduvat riskikäitumist on seostatud uudsusihaga varemgi. Ometi ei peibuta need sugugi mitte kõiki innovaatilisi inimesi. Nõnda on teadlased otsinud täiendavaid märgiseid, mis võimaldaksid ennustada, kas uudsuslembusest ähvardab välja kasvada midagi hävitavamat.

Knutson uuris kolleegidega selle tarbeks 144 keskmisest impulsiivsema 14-aastase ajuaktiivsust. Muu hulgas jälgiti aju ülesande ajal, millega kaasneb eelnevalt kokkulepitud tasu ehk nn prääniku ootus. Samuti selgitati hiljem tehtud küsitlustega välja, kui paljud neist pruukisid 16-aastasena regulaarselt alkoholi, tubakat, kanepit ja kangemaid uimasteid.

"Võrreldes neist hoidunud noortega reageerisid uimasteid tarbivate noorte aju motivatsiooniga seotud piirkonnad tasu ootusele nõrgemalt. Teisisõnu ei ole tavalisemat sorti präänikud, näiteks raha, nende jaoks nii motiveerivad ja meeliülendavad," märkis Knutson.

Kui tavapärasemate testidega on suudetud hilisteismeliste uimastikasutust ette näha tavaliselt 50- kuni 55-protsendilise täpsusega, siis magnetresonantstomograafiga kogutud andmed võimaldasid teha seda kümnekonna protsendi võrra paremini. Kahte tüüpi andmete kombineerimine kasvatas ennustuse täpsust veel paari protsendi võrra.

Professor avaldas seetõttu lootust, et ajukuva meetoditega saab tulevikus riskirühma kuuluvaid noorukeid märgata senisest tõhusamalt. "Ma tõesti loodan, et sedalaadi uurimused ei jää ainult teaduslikuks huviobjektiks, vaid neid saab kasutada ka erinevat tüüpi sekkumiste kavandamiseks," sõnas Knutson. Esmalt tuleb tehtud järeldusi kinnitada aga sõltumatus uuringus. Samuti rajaneb professori lootus eeldusel, et aju-uuringute tegemine muutub tulevikus odavamaks.

Võimalike sekkumiste peale võiks tõsisemalt mõelda juba praegu. "Kui teooria paika peab, peame leidma riskirühma kuuluvatele noortele asendustegevusi, mis lähevad kaugemale meie harjumuspärasest mõttemaailmast," mõtiskles Knutson.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: