Esimesed testid viidi läbi erasektoris, ettevõtete juhtkondadega lepiti kokku ja paluti juhtide toel võimalikult paljudel töötajatel test läbi teha. Kampaania eestvedajad tunnistavad, et oli neidki juhte, kes kategooriliselt keeldusid.

Erasektori töötajatest täitis testi 1100 inimest. 21 protsendil neist esines surmamõtteid.

"Tulemused näitavad seda, et 45 protsendil testi täitnutest esineb depressiooni sümptomeid. Siin on oluline märkida, et mitte mingil juhul ei diagnoosi see test depressiooni," rõhutas kampaania "Must lumi" eestvedaja Kalev Smidt.

Riigisektori töötajate testimine alles käib. Kampaania eesmärk on teadvustada ühiskonnas depressiooni kui haigust ning süvendada mõistmist, et sellega tuleb hakata jõuliselt tegelema.

"Mulle meenub üks paari aasta tagune lugu, kus kolleeg ja sõbranna, kes oli mulle ülemuseks, muutus paari kuuga erakordselt halvatujuliseks, emotsionaalselt kramplikuks, töö õhkkonda mürgitavaks ning ennast haletsevaks inimvareks," meenutas filmikriitik, stsenarist ja režissöör Ilmar Raag oma kokkupuudet depressiooni põdeva inimesega.

Kampaania "Must lumi" eestvedajateks on seltskond noori inimesi, kaasatud on nii psühholoogid, meediaeksperdid, näitlejad aga ka näiteks riigiasutuste juhid. Teiste inimeste lugusid räägivad tuntud ühiskonnategelased selleks, et kõnetada ja panna mõtlema - kuidas aidata või ise abi otsida. 

Test ise on kasutatav üle maailma, ka näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumis on kasutusel sama testivorm.

"Üks osa on see võib-olla moesõna "kuvand", mis on tekkinud sellele haigusele. Depressioon - me kasutame seda võib-olla vales kontekstis. Teine asi on stigmatiseerimine, see, et me ei ole valmis veel täna niivõrd avalikult rääkima sellest teemast. Ja kolmandaks need väga jahmatamapanevad numbrid - eelmisel aastal 200 inimest, kes suitsiidi tõttu siit ilmast lahkusid," põhjendas kampaania vajadust selle eestvedaja Smidt.

"Depressiooni sümptomeid võibki olla väga paljudel inimestel, aga me ei räägi sellest väga palju. Samas peaksime rääkima, just kuidas see mõjutab igapäevaelu, tööga toime tulemist, õppimist ja et me võiksime ikka kohe võtta midagi ette, mitte oodata seda, et asi läheb väga hulluks," tõdes kliiniline psühholoog, Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa.

Diagnoosi paneb mõistagi arst, ent arsti juurde pääsemine pole sugugi kerge. Järjekorrad on nii perearsti saatekirjaga kui ka tasuliste vastuvõttude puhul pahatihti kuudepikkused. Nii vaatavad kampaania läbiviijad ka sotsiaalministeeriumi ja haigekassa poole ning loodavad kõnetada ka ettevõtjaid.

"Nemad saaksid seda öelda, et see ei mõjuta ju ainult tervist, vaid väga paljusid eluvaldkondi, nii haridussektorit, majandust, sisejulgeolekut, kui tegelikult ka riigikaitset," usub Oidermaa.

Riigisektoris läbi viidavate testide tulemused selguvad järgmisel nädalal.