Kolmandikul riigisektori töötajatest esineb depressiooni tunnuseid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kolmandikul riigisektori töötajatest esineb depressiooni tunnuseid, selgus kampaania "Must lumi" käigus läbi viidud testide tulemustest. 61 protsenti testi täitnutest olid politsei- ja piirivalveameti töötajad. PPA juhtkond tunnistab, et vaimse tervise teema on olnud neil fookuses juba aastaid.

Aasta tagasi kuulas endine politsei kiirreageerija Rando Hõlpus prokuröri süüdistuskõnet silmad maas ning pühkides silmi. See oli avalikkuse jaoks olukord, kus korduvalt küsiti, miks ikkagi haaras politseiametnik relva ja tulistas surnuks süütu inimese. Kuid küsiti ka seda, mida tundsid Hõlpusega koos töötanud politseinikud, kui neil tuli käed raudu panna kolleegil, kellega nad kümme aastat õlg õla kõrval tööd tegid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"2015. aasta oli meie jaoks eriti raske, sest lühikese aja jooksul tegid kolm meie inimest enesetapu, aga keskmiselt - kui sellistest asjadest saab üldse keskmisele viidates rääkida -, siis me saame rääkida, et keskmiselt on meil üks enesetapp aastas," tõdes PPA personalijuht Janne Pikma.

Kampaania "Must lumi" eestvedajad kiidavad PPA-d hea koostöö eest. Ameti siseselt soovitati ja kutsuti üles töötajaid depressioonitesti täitma. Nii võttis küsitluses osa üle 1700 politseiametniku ning -teenistuja ehk kolmandik isikkoosseisust ning mehi ja naisi oli võrdselt. Depressiooni sümptomeid esines kolmandikul vastanuist, surmamõtteid 15 protsendil.

"Kui me räägime politseitööst, surmamõtetest ja enesetappudest, siis politseiametnik, kes on tänaval, tegelikult igapäevaselt puutub surma ja enesetappudega kokku. Ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks meie inimestel on neid mõtteid päris arvestataval hulgal," ütles Pikma.

Keskmiselt üle päeva tuleb politseil tegeleda enesetapuga. See omakorda näitab, milline on vaimse tervise olukord riigis tervikuna.

"Alati ei tunta siiski ära ega pöörduta õigel ajal abi saama. Tegelikult on teada, et kaks kolmandikku depressiooniga inimestest ei saa abi," märkis Peaasi.ee tegevjuht, kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa.

"Kuna politseitöö on pingeline ja stressirohke, siis meil on organisatsioonis olemas oma võrgustik kaplanite, psühholoogide näol. Me oleme palju tegelenud sellega, et tõsta teadlikkust meeskonna liikmete seas. Kuna enamiku oma ärkveloleku ajast viibib inimene töö juures, siis kõige paremini avalduvad nii meeleolumuutused kui ka käitumine töö juures ja siis on oluline märgata ning lisaks märkamisele ka reageerida," rääkis Pikma.

Riigisektoris läbi viidud testides osales kokku üle 2800 inimese, depressiooni tunnuseid esines 36 protsendil, erasektoris seevastu oli see number 45.

Sel kuul alanud depressiooni teadvustamise kampaania "Must lumi" raames on tänaseks depressioonitesti täitnud kokku 29 092 inimest. Depressiooni tunnuseid esineb neist enam kui pooltel - täpsemalt 56,6 protsendil vastanuist.

Sealjuures ligi kolmandik ehk 32,3 protsenti vastanuist tunnistas, et on viimase kuu jooksul mõlgutanud surmamõtteid.

Haigekassa: psühhiaatri juurde saab minna ka erakorralise patsiendina

Haigekassa partnerihalduse osakonna juhi kt Marko Tähnas ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et psühhiaatrite juurde on Eestis järjekorrad lühemad kui keskmiselt eriarsti juurde ehk 33 päeva.

Järjekorra pikkus patsiendile sõltub erinevatest asjaoludest. "Meie andmete kohaselt, kus saame tagasisidet arstidelt või haiglatelt, on kaks kolmandikku patsientidest, kes järjekorras on, lubatud ooteaja piires. Lubatud ooteaeg on kuus nädalat. Ülejäänud ühest kolmandikust omakorda üle poole on sellised patsiendid, kes on pikemalt ootejärjekorras omal soovil. See tähendab, et patsient soovib just ühe konkreetse arsti juurde minna," selgitas Tähnas.

Enesetapumõtetega inimene ei pea Tähnase sõnul ootama psühhiaatri vastuvõttu kuu aega.

"Psühhiaatri juurde on võimalik minna ka erakorralise patsiendina - punkt üks. Punkt kaks - tegelikult on sellel patsiendil võimalik minna ka oma perearsti juurde, kellel on võimalus psühhiaatriga suhelda läbi e-konsultatsiooni ehk läbi oma infosüsteemi. Kui sel juhul psühhiaater tuvastab, et patsiendil on vaja ikkagi tema juurde tulla ja kiiresti, siis ta seda ka kiiresti teha saab," rääkis Tähnas.

Tähnas märkis, et patsientidel on võimalik vaadata ravijärjekorra andmeid haigekassa kodulehelt. "Seal on kirjas kõik Eesti haiglad, kuhu ja kui kiiresti saab psühhiaatri juurde pöörduda. Need järjekorrad algavad 0 päevast ehk on kohti, kuhu saab 0 päevaga, 1 päevaga, 5 päevaga, 13 päevaga jne," rääkis ta.

Tema sõnul on haigekassa suunanud psühhiaatriaravisse järjest rohkem raha. Kui 2016. aastal oli psühhiaatriaravisse eraldatud umbes 30 miljonit eurot, eelmisel aastal 32 miljonit, siis sellel aastal on see 35,6 miljonit eurot.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: