Vanad mesopotaamlased tundsid armastust maksas ja viha jalgades
Emotsioone võib inimene tunda mitmel pool kehas, mitte ainult südames. Kuid mitte alati ei ole olnud neid kombeks tunda ühtedes ja samades kohtades.
Soome ja Saksa teadlased on nüüd uurinud, millised emotsioonid võisid milliste kehapiirkondadega seonduda Vana-Mesopotaamia inimestel.
Selleks analüüsisid Saana Svärd Helsingi Ülikoolist, Juha Lahnakoski Jülichi Uurimiskeskusest ja nende kolleegid Uus-Assüüria suurriigi aladel aastail 934 kuni 612 enne meie ajaarvamist kirja pandud tekste.
Uuring hõlmas enam kui miljon akadikeelset sõna, mis on kunagi kiilkirjas savitahvlitele kantud ja nüüd ka interneti andmebaasi sisestatud.
Arvutuslike meetoditega selgitasid teadlased välja, millised emotsioonisõnad milliste kehapiirkonnasõnadega sagedamini kokku käisid.
Nii õnnestus neil leida kehalisi asupaiku 18 erisugusele emotsioonile. Paljuski olid need paigad enam-vähem samad, mis on tänapäeva inimesi küsitledes välja tulnud.
Kuid üks suur vanade mesopotaamlaste iseärasus oli positiivsete emotsioonide sage seostamine maksaga. Just maksas tundsid nad tihtipeale nii rõõmu kui ka armastust. Seejuures kasutasid nad asjakohastes väljendites sõnu nagu avatud, särav ja täis.
Veel ühe silmapaistva iseärasusena selgus, et vanad mesopotaamlased tundsid viha eelkõige jalgades. Tänapäeva inimesed tajuvad viha ikkagi peamiselt ülakehas, mõnikord ka kätes.
Armastust võisid vanad mesopotaamlased tunda ka põlvedes, lisaks maksale ja tänapäevalgi ootuspärasele südamele. See seos võib teadlaste sõnul sümboliseerida põlvitamist armastatu ees.
Svärd, Lahnakoski ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas iScience, et nende uuringu põhjal ei saa vanu mesopotaamlasi ja tänapäeva inimesi siiski päris kriitikavabalt kõrvutada, sest nende praegune meetod põhines ikkagi kirjatundjate kirja pandud tekstidel ja loomulikult mitte vahetutel küsitlustel.
Autorid loodavad, et saavad sama meetodit edaspidi kasutada keha ja tundmuste seoste tuvastamiseks ka muude iidsete rahvaste juures. Nii saame ehk paremini teada, kuidas keha ja vaimu suhted on inimkonna ajaloos üleüldse arenenud.
Pildil on Uus-Assüüria harfimängijad Briti Muuseumis hoitaval taiesel.
