Malva jagab enda tööaega kooli ja ülikooli vahel, tegutsedes nii eripedagoogi kui ka lektori ja teadlasena. Viimased aastad on olnud tema teadustöö keskmes just matemaatikaga seotud õpiraskused.

"Praktiku vaatenurgast julgen öelda, et matemaatika õpiraskuseid võib esineda igas klassikomplektis ja igas kooliastmes," selgitas hiljuti "Naised teaduses" stipendiumi pälvinud Malva. Täpset õpiraskustega õpilaste osakaalu on tema sõnul keeruline määrata, sest puuduvad ühtsed hindamisvahendid ning raskuste spekter on lai. Teaduskirjanduse põhjal võib olla aga matemaatika õpiraskus igal neljandalt õpilasel. 

Eestis näitas probleemi ulatust Malva ja tema kolleegide kevadel avaldatud uuring, milles osales 773 kaheksanda klassi õpilast. Neist üheksa protsenti kuulus madala arvutamisoskusega rühma, kuigi õpetajad polnud nende õpiraskusi varem märganud. Nende teadmised olid seejuures nõrgemad kui neil õpilastel, kelle matemaatika õpiraskused olid õpetajatele silma hakanud.

"Võib arvata, et mingi hetk lihtsalt lepitakse madala arvutamisoskusega," nentis Malva. Õpetajate võimalusi õpilaste erinevustega arvestada piirab muu hulgas kiire õppetempo.

Koolide lahendused õpilünkadega tegelemiseks on erinevad: mõned kasutavad näiteks temporühmi või abiõpetajaid. Teistes koolides on võtnud matemaatikaraskustega tegelemise enda ülesandeks eripedagoog.

Õpiraskuste erinevad põhjused

Liina Malva eristab matemaatika õpiraskuste puhul nelja suuremat rühma, millest oleneb omakorda, millist tuge õpilane vajab. Esimene võimalik põhjus on düskalkuulia ehk spetsiifiline arvutamisvilumuste häire. "See on kaasasündinud, sageli pärilik ja jääb inimesega kogu eluks," selgitas lektor.  Eestis on aga düskalkuulia märkamine ja diagnoosimine väga harv.

"Hästi lihtne näide: mängime lauamängu, veeretame täringut, vaatame täringule otsa ja me teame kohe, mitu täppi seal on. Düskalkuuliaga laps peab kõiki neid täppe hakkama ükshaaval loendama," lisas ta.

Teise rühma moodustavad tunnetustegevuse iseärasustest tulenevad õpiraskused. Siin mängib rolli see, kuidas toimivad õpilase taju, mälu, mõtlemine ja tähelepanu. "Need iseärasused võivad mõjutada matemaatika õppimist kõikide teemade üleselt, samas kui düskalkuulia mõjutab primaarselt arvutamise oskust," märkis Malva.

Kolmandaks võib olla tegu ajutiste õpiraskustega, mis tulenevad muutustest lapse elus või õppetöös. "Need on seotud haigestumise, õpetaja vahetuse, ärevuse või mõne muu faktoriga," ütles ta.

Neljandasse rühma kuuluvad aga muud spetsiifilised õpiraskused, mis mõjutavad muu hulgas matemaatika õppimist. Näiteks võib olla matemaatika keerulisem düsleksiaga õpilase jaoks, sest lugemisraskuste mõju ei piirdu tingimata tekstülesannetega. "Loomulikult on ka tekstülesannete lahendamine mõjutatud, aga düsleksia mõjutab suuresti töömälu ja taju. Näiteks on leitud, et kuni 60 protsenti düsleksiaga õpilastest kogevad ka raskusi matemaatika õppimisel," selgitas ta.

Kohandatud materjalid

Üks võimalus, kuidas õppijate erinevustega arvestada, on diferentseerimine ehk õppe kohandamine nii, et sellest oleks kasu erinevate oskustega õpilastele. Liina Malva uurimisrühm on vaadelnud eelkõige seda, kui suur mõju on kohandatud õppematerjalidel.

Varasemas uuringus mõõtsid Malva ja tema kolleegid õpilaste teadmisi enne ja pärast sekkumist. Selgus, et madalate eelteadmistega õppijad said teadmiste arengu mõttes kõige rohkem kasu digitaalsetest õppematerjalidest. Paberil kohandatud materjalid toetasid aga kõigi õpilaste motivatsiooni.

"Õpilased olid järjekindlamad, samal ajal kui õppimisele kulutatud energia ja aeg vähenesid. Seega julgen öelda, et diferentseerimine võiks olla midagi, millega mõtestatult ja eesmärgipäraselt tegeleda, et ennetada suurte erinevuste tekkimist," selgitas ta.

Praegu sõltub sobivate materjalide olemasolu aga suuresti õpetaja ja teda toetava eripedagoogi võimalustest. "Meil ei ole sellist süsteemset lähenemist, et oleks igale õppeainele ja igas klassis need materjalid olemas. Igaüks teeb hetkel ise, nii nagu oskab ja jaksab," sõnas ta.

Düskalkuuliaga õpilaste puhul lisandub vajalike hindamisvahendite puudus. Teadlasel on aga plaanis seda olukorda parandada. "Targa Tuleviku Fondi toel algab meil uuest aastast töö selle nimel, et Eesti koolidel oleks ligipääs normeeritud testile düskalkuulia tunnuste tuvastamiseks. See tähendab, et düskalkuulia tuvastamine muutub eripedagoogi jaoks lihtsamaks ja täpsemaks ning kõik need õpilased, kes muidu jääksid märkamata, saavad loodetavasti edaspidi sihipärast tuge ja abi," lisas ta.

Lisaks Liina Malvale pälvisid tänavu 7000-eurose "Naised teaduses" stipendiumi ka Tartu Ülikooli keemia instituudi analüütilise keemia õppetooli teadur Pilleriin Peets ja Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi tähefüüsika osakonna astronoomia nooremteadur Anni Kasikov. 

Kuula täispikkuses Liina Malva intervjuud teadussaates "Atlas", mis on Vikerraadio eetris pühapäeva õhtuti kell 17.05.