"Teame varasemast, et mõnikord tekitab õige info esitamine tagasilöögi, mõnikord mitte. Kuid isegi puhkudel, kui õige info parandab inimeste uskumusi, võib see õõnestada nende usaldust meedia ja ametlike allikate vastu," nentis uurimuse üks autoritest, Jason Reifler Suurbritannias asuvast Exeteri ülikoolist. Esmalt tuleb aga vastata argisemale küsimusele. Kas valet parandav fakt jõuab üleüldse konkreetse valeuudise lugejani?

Reifleri ja ta kolleegide uurimus viitab, et seda ei juhtu just mitte väga sageli. Veidi enam kui 13 protsenti valeuudiseid näinud inimestest ei sattunud ühelegi faktikontrolliga tegelevale veebilehele. Veel 14 protsenti nägi nii valeuudiseid kui ka parandatud fakte. "Kuid mitte ühelgi juhul ei näinud me, et valeuudist lugenud inimesed oleksid asunud kontrollima selle paikapidavust," laiendas poliitikateadlane. Teisisõnu, kuigi valeuudiseid levitavate veebilehtede sisu õigsuse kontrollimine kogub hoogu, ei jõuta tihti sihtauditooriumini.

Järeldus põhineb Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste eel 2525 ameeriklase veebikäitumise uurimisel. Erinevalt eelnevatest valeuudiste levikule keskendunud töödest oli teadlastele seekord täpselt teada, milliseid veebilehti inimesed külastasid. Autorid tõid varasemate küsitlustel põhinevate uuringute puudusena välja, et inimeste mälu pole ideaalne. Samuti ei pruugi olla kõigil valeuudistest samasugune arusaam.

Kokkuvõtlikult näitasid tulemused, et valeuudistega puutus kokku veidi enam kui iga neljas valimisealine ameeriklane. See vastab enam kui 65 miljonile inimesele. Samas oli neist enamike puhul kokkupuude pinnapealne. Valeuudised moodustasid kõigist Hillary Clintoni ja Donald Trumpi tegemisi kajastavatest uudislugudest 2,6 protsenti.

Neist peaaegu kõik asusid Trumpi soodsalt suhtuvasse veebilehtedel. Siinkohal tuleb mainida, et kuigi demograafiliste näitajate poolest oli tegu esindusliku valimiga, toetasid uurimisalustest 76 protsenti Donald Trumpi.

Laias laastus ei ela seega valeuudiste tarbijad täielikult valeuudistest koosnevas filtrimullis. Need ei asenda klassikalist uudismeediat, vaid pakuvad neile täiendust. "Kõige sagedamini valeuudistega veebilehti külastanud inimesed tarbisid kõige rohkem ka kõvu uudiseid. Loetud valeuudiste hulk ei vähenenud ka poliitikast kõige rohkem teadvate inimeste seas," lisas Reifler.

Samal ajal tuli välja, et peaaegu 60 protsenti loetud valeuudistest sai kanda kõige konservatiivsemat sisu eelistava 10 protsendi lugejate arvele.

Uuring lisab kinnitust eelnevatele väidetele, et valeuudiste peamiseks levikuplatvormiks on Facebook. Ühismeediat oli külastanud eelneva 30 sekundi jooksul 22 protsenti valeuudiste lugejatest. Klassikaliste ajakirjanduslike väljaannete puhul oli näitaja vaid kuus protsenti. "Tegu on kõige otsesema sõltumatu tõendiga, et Facebook oli peamine valeuudiste leviku vektor," sõnas poliitikateadlane.

Selle aasta detsembris teatas Facebook, et hakkab valeuudiste märgistamise asemel kuvama nende kõrval kasutaja uudisvoos nendega seotud kontrollitud fakte. Selle tulemuslikkuse üle on veel aga vara otsustada.

Tutvu uurimusega.

Pikem intervjuu Jason Reifleriga ilmub ERR Novaatoris neljapäeval.