Uuring: sarivaletajatest poliitikute toetust vähendab regulaarne faktikontroll ({{commentsTotal}})

Buratino.
Buratino. Autor/allikas: Dmitry/Creative Commons

Poliitiku suust kõlavate valeväidete ümber lükkamine muudab küll valijate maailmapilti, kuid meeliskandidaadi asemel kellegi teise eelistamiseks peab jääma nende lemmik valega vahele mitmeid kordi järjest, selgub värskest teadustööst.

Austraalias läbiviidud uuringu tulemused on selle kaasautori Briony Swire'i sõnul sellegipoolest lootustandvad. Eelnevalt oli võtnud Northeasterni Ülikooli järeldoktor kolleegidega luubi alla USA valijaskonna. Sealsete kandidaatide valeväidete ümberlükkamine inimeste käitumist ei mõjutanud.

Veelgi enam, suur osa ebameeldivatest faktidest unustati nädalaga. Teisisõnu, "trumpilikult käituvatel poliitikutel oli võimalik levitada (USA-s) oma valesid karistamatult ja populaarust kaotamata". Võtmerolli mängisid analüüsi kohaselt eelnevad tugevad poliitilised veendumused.

Sotsiaalsetes ja poliitilistes küsimustes on süvenenud viimastel aastatel elanikkonnas lõhe ka Austraalias. Näiteks määratlesid riigi suuremates parteides end 2016. aastal poliitilisel spektril mõõdukatena vaid 25 protsenti poliitikutest. Võrreldes USA presidendivalimiste eel toimunuga on sealsed debatid siiski suhteliselt vaoshoitud.

Seda iseloomustavad Swire'i hinnangul suuremate parteide juhtfiguuride Malcolm Turnbulli ja Bill Shorteni poliitiliste valede suurus: "need kahvatusid eriti Donald Trumpi levitatud väärinfo kõrval, kuigi kvantitatiivselt on valede ulatust raske hinnata".

Värske katseseeria raames lasid teadlased lugeda 370 uurimisalusel Turnbulli ja Shorteni väidete faktikontrolli. Mõnede ette sattus neli müüti ja neli fakti, teised nägid nelja müüti ja vaid ühte tõeks osutunud seisukohta.

"Valimiseelistuste muutuste põhjal tundub, et tõde läks inimestele tõesti korda, kuid seda juhul, kui tõesed ja valed väited ei tasakaalustanud üksteist silmatorkavalt," kirjutas Swire. Võrreldes USA valijaskonnaga oli vahe märgatav. Sealseid valijaid ei heidutanud isegi teadmine, et nende kandidaadi viiest seisukohast põhines valel neli.

Tulemused viitavad, et isegi riigis, kus toetatakse äärmuslikemate vaadetega kandidaate laiemalt, võib aidata hoida faktikontroll pidevalt valedele toetuvaid poliitikuid võimust eemal. Poliitikute jaoks võib piisata juba selle ohust. Swire tõi selle toetuseks paari aasta taguse töö, mille põhjal levitasid rahvaesindajad USA-s väärinfot harvem, kui neile tuletati meelde, et samas osariigis kontrollib keegi nende väidete paikapidavust süstemaatiliselt.

Veel rohkem kasu võib tõusta sellest riikides, kus on valimas käimine kohustuslik. "Vabatahtlikkuse alusel toimivates riikides võivad inimesed aga valeväite paljastanud faktikontrollide mõjul üldse hääletamata jätta," nentis Swire. Uuringu ülesehitus ei võimaldanud teadlastel ka seekord välja selgitada, kui püsivalt faktikontroll inimeste arvamusi mõjutas.

Reaalses maailmas võib jääda väite kontrollimisele pühendatud loo lugemise ja valimise vahel nädalaid või isegi kuid. Nii ei teeks paha, kui parteid oleksid valmis poliitilise kultuuri parandamise huvides ise oma eksimusi tunnistama. "Teiste tööde põhjal saab kummutada väärinfot kõige edukamalt partei, mille kandidaadid selle lendu lasid," leidis järeldoktor.

Uurimus ilmus ajakirjas Royal Society: Open Science.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: