Esmaspäeval tuli Facebook välja teatega, milles möönab, et sotsiaalvõrgustike laienemine on demokraatiale potentsiaalselt ohtlik. Facebooki juhid pidasid sealjuures silmas küll väärinformatsiooni ja inimeste tahtliku mõjutamise taktikaid, kuid värskest meediauuringust selgub, et sotsiaalvõrgustikel, teiste hulgas Facebookil, on oma negatiivne mõju demokraatiale ka teist pidi.

Need inimesed, kelle peamine infokanal on sotsiaalvõrgustikud, näiteks Facebook ja Twitter, on vähem informeeritud poliitikaelus toimuvast.

Uuringu tegid Rootsis asuva Gothenburgi ülikooli teadlased Adam Shehata ja Jesper Strömbäck. Nad uurisid enam kui 4500 rootslast erinevates uuringulainetes, mis jäid nii valimiste perioodi kui sellest välja poole selgus.

Nad kogusid uuringus osalejatelt infot nende meediatarbimisharjumuste ja poliitikateadmiste kohta.

Selgus, et need, kelle peamised infokanalid olid televisioon, raadio, ajalehed ja ajakirjanduslikud veebiväljaanded, olid poliitikas toimuvaga rohkem kursis kui need, kelle info tuli pelgalt sotsiaalvõrgustikest.

Taoliste uuringute puhul on alati oluline võtta arvesse ka inimese huvisid, näiteks huvi poliitika vastu. Nii tuli sellestki uuringust välja, et suurema poliitikahuviga inimestel olid teadmised päevapoliitikast paremad. Samuti olid need teadmised suuremad neil, kel oli huvi õppimise ja silmaringi laiendamise vastu.

Samas sugu ja kõrgharidus ei mõjutanud inimeste teadmisi päevapoliitikast.

Meediakasutuse kohta ilmnes fakt, mis kinnitab varasemaid uuringuid: need, kes on väga aktiivsed sotsiaalvõrgustikes, eelistavad ajakirjandusväljaannete sisu tarbida veebiväljaannetest.

Uuring ilmus ajakirjas Communication Research.