Sotsiaalvõrgustikud piiravad inimeste poliitikateadmisi ({{commentsTotal}})

Facebooki kasutaja.
Facebooki kasutaja. Autor/allikas: Dado Ruvic/Reuters/Scanpix

Inimesed, kes arvavad, et saavad kogu neile vajaliku info üksnes sotsiaalvõrgustikest, eksivad. Värskest uuringust selgub, et sotsiaalvõrgustikes olev poliitika teemaline info ei anna inimesele tervikpilti ja ohustab selle kaudu omamoodi demokraatia toimimist. Olukord on parem nendega, kes kasutavad infokanalitena traditsioonilise ajakirjanduse kanaleid ehk televisiooni, raadiot, uudisteportaale ja ajalehte.

Esmaspäeval tuli Facebook välja teatega, milles möönab, et sotsiaalvõrgustike laienemine on demokraatiale potentsiaalselt ohtlik. Facebooki juhid pidasid sealjuures silmas küll väärinformatsiooni ja inimeste tahtliku mõjutamise taktikaid, kuid värskest meediauuringust selgub, et sotsiaalvõrgustikel, teiste hulgas Facebookil, on oma negatiivne mõju demokraatiale ka teist pidi.

Need inimesed, kelle peamine infokanal on sotsiaalvõrgustikud, näiteks Facebook ja Twitter, on vähem informeeritud poliitikaelus toimuvast.

Uuringu tegid Rootsis asuva Gothenburgi ülikooli teadlased Adam Shehata ja Jesper Strömbäck. Nad uurisid enam kui 4500 rootslast erinevates uuringulainetes, mis jäid nii valimiste perioodi kui sellest välja poole selgus.

Nad kogusid uuringus osalejatelt infot nende meediatarbimisharjumuste ja poliitikateadmiste kohta.

Selgus, et need, kelle peamised infokanalid olid televisioon, raadio, ajalehed ja ajakirjanduslikud veebiväljaanded, olid poliitikas toimuvaga rohkem kursis kui need, kelle info tuli pelgalt sotsiaalvõrgustikest.

Taoliste uuringute puhul on alati oluline võtta arvesse ka inimese huvisid, näiteks huvi poliitika vastu. Nii tuli sellestki uuringust välja, et suurema poliitikahuviga inimestel olid teadmised päevapoliitikast paremad. Samuti olid need teadmised suuremad neil, kel oli huvi õppimise ja silmaringi laiendamise vastu.

Samas sugu ja kõrgharidus ei mõjutanud inimeste teadmisi päevapoliitikast.

Meediakasutuse kohta ilmnes fakt, mis kinnitab varasemaid uuringuid: need, kes on väga aktiivsed sotsiaalvõrgustikes, eelistavad ajakirjandusväljaannete sisu tarbida veebiväljaannetest.

Uuring ilmus ajakirjas Communication Research.

Toimetaja: Marju Himma



Paljud doktorandid veedavad suure osa oma õpingutest laboris.

Kriitiline uuring: mis tööd teevad doktorikraadiga inimesed?

Tartu ülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuringust tuleb välja, et doktorikraadi kaitsnutel on raskusi soovitud erialase töö leidmisega. Veel enam, ligi 1 protsent kõikidest uuringus osalenud doktoritest on töötud. Kas Eestis on potentsiaali igal aastal kraadi kaitsva umbes 200 doktori rakendamiseks?

eesti 100. sünnipäev
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: