Hoolimata sellest, et ettevõte teenis kasutajatele poliitilise reklaami vahendamisega raha, eitas Facebook erinevatele küsijatele vastates võimaliku probleemi olemasolu. Selle asemel liigitas ta teiste poolt avalikustatu vähese tähtsusega juhtumiseks. Küsijaid leidus USA senati uurimiskomisjonist kuni neljandat võimu esindavate arvukate ajakirjanikeni.

Ettevõtte suhtumist demokraatiat ohustavase tegevusse iseloomustab aktiivse uurimise asemel seda tõrjuv ja oma rolli pisendav hoiak. Näiteks pärast korduvaid küsimusi, kui paljusid ameeriklasi võidi Venemaa agentide poolt ameeriklaste pähe esitatud poliitiliste sõnumitega mõjutada, pakkus firma vastuseks, et selliseid oli ehk kolm miljonit.

Pakutu tundus kahtlaselt väike ja jättis mulje, et kasutajate eludest lõputult igasuguseid detaile koguv ettevõte ei tea, mis tema süsteemis toimub. Firma infoturvalisuse eest vastutav Alex Stamos esitas koguni pahase säutsuvoo, milles hurjutas kritiseerijaid mõistmatuses, millise keerukusega süsteemi nad haldavad. Sellest omakorda tuleneb, et nad ei saagi oma teenuse kuritarvitamist vältida.

Ometi leidis ettevõte nädalapäevad hiljem, et tegelikult vist nägid võõra riigi poolt manipuleeriva sisuga reklaame kümme miljonit ameeriklast. Veel natukene hiljem pakuti, et selliseid oli vist 26 miljonit. Eelmise aasta novembris pakuti võimalike valimise mõjutamise sihtmärkidena juba 126 miljonit ameeriklast. Samal ajal hooples Facebooki abil valijate mõjutamisele spetsialiseerunud Cambridge Analytica juht, et neil on olemas kõikide USA valijate psühholoogiline profiil. Nüüd selgub, kust selline üksikasjalik andmekogu pärineb.

Facebooki vigade parandused peaks tekitama oma elust usalduslikke detaile süsteemi koguvates kasutajates ärevust. Seda vähemalt ettevõtte ebakompetentsuse või suisa tahtliku vassimise tõttu. Värske info viitab viimasele. Cambridge Analytica juhtkonna valijate manipuleerimise võimekuse hooplemisest varjatud kaameraga kogutud paljastused koos ühe olulise töötaja vahendatud leketega heidavad valgust stseenil, kus on teadnud Facebook palju rohkem, kui on söandanud seni avalikkuse ja oma klientidega jagada.

Usaldamatuse suurust võib mõõta börsi reaktsioonina. Investorite hirmu probleemide süvenemisest peegeldab lühikese ajaga Facebooki börsiväärtusest kadunud 37 miljardit dollarit. Värskematel andmetel kadus 48 tunnis Mark Zuckerbergi aktsiapakist üheksa miljardit dollarit.

Võimalik, et mure internetiteenustesse jäetud andmete pärast ületab Facebooki piire, sest langus haaras kaasa mitme suure IT-ettevõtte börsiväärtuse. Cambridge Analytica pole ainuke inimeste andmetega manipuleeriv ettevõte ega Facebook ainuke andmete koguja ja edasimüüja. Analoogseid profileerijaid on hulganisti, osad küünilisemate, teised malbemate eesmärkidega. Kasutajate ohutus ja demokratlike õiguste kaitse ei huvita neist kedagi, sest nagu öeldud – sel teel raha ei teeni. Facebooki ümber sädemeid lööv skandaal heidab halba valgust teistele IT-suurettevõtetele, kasvatades investorites hirme võimalike varjus olnud probleemide pärast.

Seni aga soojendagem kalgistunud meeli Facebooki skandaali tules. Muu hulgas teatas turvapealik Alex Stamos Facebookist lahkumisest. Kuulujuttude järgi on seoses avalikustamiste ja leketega ettevõtte juhtkonnas pinged ja vastuolud hüppeliselt kasvanud. Väidetavalt kütavad kirgi suuremat läbipaistvust eelistavate turvalisuse eest vastutajate ja pigem läbipaistmatusega ettevõtte majandusmudelit kaitsta soovivate juhtide vahelised pinged.

Alex Stamoselt nõuti, et tema säutsud kaitseksid firmat nädalavahetusel lahvatanud skandaali vastu. Ta ise peaks kõik säutsud enne avaldamist kommunikatsiooni tiimiga kooskõlastama. Ilmselt hindab turvapealik oma vabadust kõrgemalt kui tööd kuulsas ettevõttes. Kuuldavasti olevat samas olukorras teisigi töötajaid, kes on hakanud oma maine pärast muretsema.

Varem oli töö Facebookis pigem trumpkaardiks. Nüüd kardetakse skandaali võimalikust kasvamisest vastupidist efekti. Eriti kui Facebook peab hakkama nüüd demokraatiat kaitsma. Siis kukuks hüppeliselt firma väärtus, langeks tegevuse tulusus ja peaks nagunii koondamist ootama. Demokraatia kaitsmisega ju eriti raha ei teeni.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates Portaal.