Demokraatia käib maailmas alla
Vähe sellest, et inimkonna keskmine intelligentsuskvoot IQ tundub olevat langusele pööranud, nagu hiljuti teadusuudises juttu oli. Ka demokraatlik riigi- ja ühiskonnakorraldus on asunud allakäigule, kui uskuda muu hulgas üht hiljuti tehtud teadusuuringut.
Göteborgi Ülikooli politoloog Anna Lührmann ja ta kolleegid uurisid maailma demokraatilist tervist andmebaasi Varieties of Democracy ehk V-Dem kogutud värskema teabe põhjal. Seda suurt ja mitmekesist baasi haldab sealsamas Göteborgi Ülikoolis tegutsev sõltumatu V-Demi instituut.
Uuringust ilmnes, et möödunud aastal kehvenesid demokraatia näitajad 24 maailma maal, sealhulgas sellistel rahvarohketel maadel nagu Ameerika Ühendriigid ja India. Tervelt kolmandik maailma elanikest elab selle uuringu järgi maades, kus võib täheldada demokraatia taandumist.
Lührmann ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Democratization, et demokraatia kõige nähtavam osis, valimised püsivad siiski endiselt tugevana ja mõnedel maadel isegi tugevnevad. Kuid muud demokraatia osised, nagu näiteks ajakirjandusvabadus, väljendusvabadus ja õigusriiklus on üha rohkem ohustatud.
Viimasel kuuel aastal on eriti järsult nõrgenenud liberaalse demokraatia seisund, kusjuures Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika on langenud ses vallas tagasi ligi 40 aasta tagusele tasemele.
Loomulikult juhivad teadlased tähelepanu ka asjaolule, et ka kõige demokraatlikumates demokraatiates ei pääse mõned ühiskonnarühmad, näiteks naised või vaesed võimule nii suurel hulgal kui mõned teised rühmad.